Tutvustame Bennetti kultuurimudelit mitmekeelses õpikeskkonnas

Sisukord
Sisejuhatus
Variant 1. Lihtsustatud tööleht
Variant 2. Emakeelsetele õpilastele

Sissejuhatus

Käesolev õppematerjal lähtub Milton J. Bennetti kultuuridevahelise tundlikkuse arengu mudelist (Developmental Model of Intercultural Sensitivity, DMIS), mis kirjeldab, kuidas inimesed tajuvad ja mõtestavad kultuurilist erinevust. Mudel eristab arengulisi faase, mis liiguvad etnotsentrilisest maailmapildist (eitamine, kaitse, minimaliseerimine) etnorelativistliku mõistmiseni (aktsepteerimine, kohanemine, integratsioon). Bennetti mudel ei hinda õppijat moraalselt, vaid võimaldab analüüsida hoiakuid ja keelelisi väljendusi kui arengulise protsessi osi.

Tänapäeva Eesti koolikeskkonnas on selline kultuuriteoreetiline raamistik eriti oluline. Eestikeelsetes koolides õpivad üha sagedamini koos väga erineva keele- ja kultuuritaustaga õpilased: vene emakeelega õppijad, kes on tulnud üle venekeelsetest koolidest, Ukraina sõjapõgenikud ning muudest kultuuriruumidest pärit lapsed. Minu õpetamispraktikas on see hõlmanud ka inglise emakeelega õpilasi ning õppijaid, kelle päritolumaa on Bangladesh. Selline mitmekesisus muudab keele- ja kirjandustunni nii keeleõppe kohaks, kui ka kultuurilise mõtestamise ja sotsiaalse õppimise ruumiks.

Ülesanded põhinevad Milton J. Bennetti kultuuridevahelise tundlikkuse arengu mudelil, mis kirjeldab, kuidas inimesed tajuvad ja mõtestavad kultuurilisi erinevusi. Bennetti mudel aitab mõista, et suhtumine teistsugusesse ei ole püsiv omadus, vaid arenguga seotud protsess, milles inimesed võivad liikuda erinevate etappide vahel.

Mudeli järgi ei ole stereotüüpsed, lihtsustavad või kaitsvad väited iseenesest valed, vaid viitavad kindlale arengufaasile, kus inimene alles õpib erinevusi märkama ja mõtestama. Selline lähenemine võimaldab käsitleda kultuurilisi hoiakuid turvaliselt ja refleksiivselt, ilma süüdistava või normatiivse hinnanguta. Õpilastel tekib võimalus oma mõtteviise ja keelekasutust teadlikult ära tunda ning mõelda, kuidas ja miks need on kujunenud.

Bennetti mudeli kasutamine on eriti oluline mitmekeelses klassiruumis, kus kultuurilised pinged, arusaamatused ja kaitsehoiakud võivad olla seotud ebakindluse, vähese keeleoskusega või varasemate kogemustega. Mudel loob ühise raamistiku, mille abil saab analüüsida liikumist mõistvama kultuuritaju suunas.

Sellises klassis töötades tuleb õppematerjal jagada teadlikult kaheks paralleelseks tööleheks, mis lähtuvad samast teoreetilisest alusest, kuid on keeleliselt ja kognitiivselt diferentseeritud.

Lihtsustatud tööleht on mõeldud viletsa eesti keele oskusega õpilastele, eelkõige eel-A1–B1 tasemel keeleõppijatele. Selles variandis on kasutatud lühikesi ja lihtsaid tsitaate ning kommentaare, mis on sõnastatud selges keeles. Ülesannete fookus on äratundmisel ja isiklikul seisukohal (Kas ma nõustun? Miks või miks mitte?), mitte analüüsil. Selline lähenemine võimaldab ka vähese keeleoskusega õppijatel osaleda sisulises arutelus ning kogeda, et nende mõtted ja tunded on keele- ja kultuuritunnis väärtustatud.

Täisversioon on mõeldud eesti emakeelega või kõrge keeleoskusega õpilastele ning eeldab abstraktsemat mõtlemist ja analüüsivõimet. Pikemad tsitaadid ja põhjalikumad kommentaarid võimaldavad seostada konkreetseid väiteid Bennetti kultuurimudeli faasidega, analüüsida stereotüüpide tekkimist ning reflekteerida oma hoiakuid laiemas ühiskondlikus ja kultuurilises kontekstis. See arendab kriitilist mõtlemist, argumenteerimisoskust ja teoreetilise mudeli rakendamise võimet.

Mõlema töölehe keskmes on stereotüüpide äratundmine ja kriitiline mõtestamine. Stereotüübid on kultuurilise tunnetuse loomulik osa, mis lihtsustab maailma tajumist, kuid võib samas viia eelarvamuste ja vastandumisteni. Keele- ja kirjandustund võib olla sobivaks kontekstiks nende käsitlemisel, kuna tekstide, tsitaatide ja igapäevase keelekasutuse kaudu on võimalik analüüsida, kuidas keel kujundab hoiakuid ja maailmapilti. Bennetti kultuuridevahelise tundlikkuse mudel võimaldab mõista stereotüüpe arenguliste nähtustena, mida saab teadlikult reflekteerida ja ümber mõtestada.

Õpetaja roll on selles protsessis olla vahendaja ja suunaja, kes loob turvalise ja kaasava õpikeskkonna. Paralleelsete töölehtede ja ühise aruteluteema kasutamine võimaldab eri keeleoskusega õpilastel tegeleda sama sisuga eri tasandil. See toetab keelelist lõimumist, kultuurilist empaatiat ja sotsiaalset sidusust.

Järgnevad ülesanded suunavad õppijaid mõtestama, kuidas kultuurilisi erinevusi tajutakse ning kuidas hoiakud on seotud kogemuste, teadmiste ja emotsioonidega. Lähtudes arusaamast, et kultuuriline mõistmine on arenguga seotud protsess, võimaldavad ülesanded teadvustada nii segadust ja kaitsehoiakuid kui ka avatust ja huvi. Tööleht on koostatud kahes keelelises variandis, et tagada kõigi õppijate aktiivne osalus. Ülesannete eesmärk ei ole hinnata vastuseid õigeks või valeks, vaid arendada oskust stereotüüpe ära tunda, oma seisukohti põhjendada ning mõista teiste vaatenurki.

1. Variant 1. Lihtsustatud tööleht. Lühemad ja lihtsamad väited, kommentaarid lihtsas keeles.

2. Täisversioon (emakeelsetele õpilastele). Pikemad väited ja põhjalikumad kommentaarid, mis arendavad analüüsi.