Tunni- ja eksamimaterjalid (2023)
Need materjalid on toodud näiteks, et ma koostasin eesti keelt teise keelena õppivatele õpilastele tundide jaoks õppematerjalid ning ka eksamimaterjalid. Kooli tulid 9. klassi õpilased Bangladeshist. Nad pidid põhikooli lõpetama ning tegid eesti keele koolieksami, kusjuures tulemus oli üle 60%. Nad ei olnud varem eesti keelt õppinud, kuid minu koostatud materjalid aitasid neil materjali omandada. Ma kasutasin pildimaterjali õpikust “Tere, kool! Õpik 1. klassile. Aabits” 1. ja 2. osa (autorid M. Kebbinau, E. Kalmus, E. Kurme, K. Poks, M. Pääru). Me lugesime neid tekste, õppisime sõnu, kuid kõige olulisem oli õppida piltide järgi jutustama. Sellel eesmärgil koostasin õppematerjalid, millest esitan ühe osa.
| PILT NR 12. KOOLIPÄEV Igal koolipäeval tõusen üles vara ja pesen hambaid. Pärast seda käin vannis ja hakkan riidesse panema. Siis söön hommikusööki, pärast mida lähen kooli. Kooli lähen jalgsi. Koolis olen kella kaheksast kuni kella neljani (8.00—16.00). Koolis peab õppima palju erinevaid õppeaineid. Igal klassil on tunniplaan. Ma õpin eesti keelt, inglise keelt, bioloogiat, ajalugu, keemiat, füüsikat, muusikat, kehalist kasvatust, kunsti ja tööõpetust. Mul on esmaspäeval kuus tundi, kõige lühem on reede ja kõige pikem koolipäev on neljapäeval.Meie klassijuhataja on meesterahvas, kes on kehalise kasvatuse õpetaja. Minu lemmiktunnid on matemaatika ja muusika. Mulle meeldib kuulata muusikat ja mängida klaverit. Igal neljapäeval on kehalise kasvatuse tund, kus me mängime jalgpalli ja korvpalli ning teeme erinevaid võimlemiseharjutusi. Meie koolis on suur söökla. Minu lemmiktoit on makaronid ja liha. Pärast iga tundi on vahetund. Pika vahetunni ajal käime sööklas söömas. Söögivahetund on 15—20 minutit pikk. Pärast tundide lõppu lähen koju. Ma sõidan koju bussiga. Kooliõpilase elu on raske, sest ta peab iga päev õppima, kuid koolis on ka hea ning lõbus olla. Kooliaeg on parim aeg minu elus, sest saan olla koos oma sõpradega. Ma olen koolis esmaspäevast kuni reedeni ja puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Igal kooliaastal on meil neli koolivaheaega, üks kevadel ja sügisel ning suvel kolm kuud ja jõulude ajal kaks nädalat. 1. Kus koolis sa õpid? 2. Mitmendas klassis sa õpid? 3. Mis on sinu lemmikaine koolis? 4. Mitu tundi on sul iga päev? 5. Kas sul on sõpru koolis? 6. Mida sa teed kirjanduse tunnis? 7. Kes on sinu klassijuhataja? 8. Mida sa võtad kooli kaasa? 9. Mida sa teed tundides? VASTUSED 1. Kus koolis sa õpid? Ma õpin Mustamäe gümnaasiumis 2. Mitmendas klassis sa õpid? Ma õpin üheksandas klassis. 3. Mis on sinu lemmikaine koolis? 4. Mitu tundi on sul iga päev? Mul on kõik päevad väga erinevad. Kõige pikem päev on neljapäev, sest siis on kaheksa tundi. Kõige lühem on neli tundi reedel. 5. Kas sul on sõpru koolis? Jah, on. Minu sõbrad on kõik minu klassikaaslased. 6. Mida sa teed kirjanduse tunnis? Ma loen raamatut. Pärast seda me arutleme selle teema üle koos klassiga. 7. Kes on sinu klassijuhataja? Kehalise kasvatuse õpetaja 8. Mida sa võtad kooli kaasa? Pinal, vihikud, töövihikud, õpikud, pastakas, harilikud pliiatsid 9. Mida sa teed tundides? Matemaatikas ma arvutan. Inglise keeles räägin inglise keelt, teen harjutusi, loen ja kirjutan. Muusika tunnis ma mängin kitarri ja laulan. LÜNKTEST Igal koolipäeval tõusen üles vara ja pesen hambaid. Pärast seda käin vannis ja hakkan riidesse panema. Siis söön hommikusööki, pärast mida lähen kooli. Kooli lähen jalgsi. Koolis olen kella kaheksast kuni kella neljani (8.00—16.00).Koolis peab õppima palju erinevaid õppeaineid. Igal klassil on tunniplaan. Ma õpin eesti keelt, inglise keelt, bioloogiat, ajalugu, keemiat, füüsikat, muusikat, kehalist kasvatust, kunsti ja tööõpetust.Mul on esmaspäeval kuus tundi, kõige lühem on reede ja kõige pikem koolipäev on neljapäeval.Meie klassijuhataja on meesterahvas, kes on kehalise kasvatuse õpetaja. Minu lemmiktunnid on matemaatika ja muusika. Mulle meeldib kuulata muusikat ja mängida klaverit.Igal neljapäeval on kehalise kasvatuse tund, kus me mängime jalgpalli ja korvpalli ning teeme erinevaid võimlemiseharjutusi.Meie koolis on suur söökla. Minu lemmiktoit on makaronid ja liha. Pärast iga tundi on vahetund. Pika vahetunni ajal käime sööklas söömas. Söögivahetund on 15—20 minutit pikk. Pärast tundide lõppu lähen koju. Ma sõidan koju bussiga.Kooliõpilase elu on raske, sest ta peab iga päev õppima, kuid koolis on ka hea ning lõbus olla. Kooliaeg on parim aeg minu elus, sest saan olla koos oma sõpradega.Ma olen koolis esmaspäevast kuni reedeni ja puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Igal kooliaastal on meil neli koolivaheaega, üks kevadel ja sügisel ning suvel kolm kuud ja jõulude ajal kaks nädalat. VALIKVASTUSTEGA TEST Küsimused: 1. Mis on autori lemmiktunnid? a) Matemaatika ja kehaline kasvatus b) Inglise keel ja bioloogia c) Muusika ja kunst 2. Millal on koolipäeva kõige pikem? a) Esmaspäeval b) Reede c) Neljapäeval 3. Kes on klassijuhataja? a) Eesti keele õpetaja b) Inglise keele õpetaja c) Kehalise kasvatuse õpetaja 4. Mis on söögivahetunni kestus? a) 5 minutit b) 15—20 minutit c) 30 minutit 5. Kuidas autor koolist koju saab? a) Jalgsi b) Bussiga c) Autoga 6. Mis on autori lemmiktoit? a) Pizza b) Makaronid ja liha c) Salat 7. Mitu koolivaheaega on õppeaastas? a) Kaks b) Neli c) Kuus 8. Mis päevad on puhkepäevad? a) Neljapäeval ja reedel b) Laupäeval ja pühapäeval c) Esmaspäeval ja teisipäeval VASTUSED c) Muusika ja kunst c) Neljapäeval c) Kehalise kasvatuse õpetaja b) 15—20 minutit b) Bussiga b) Makaronid ja liha b) Neli b) Laupäeval ja pühapäeval PILT NR 24. ÜHISKONDLIK TRANSPORT Tänapäeval võib sõita bussi, trammi, rongi, trolli, metroo, lennuki, takso, tõukeratta, jalgratta või autoga.Kuid paljud inimesed ei kasuta üldse ühistransporti ega isiklikku autot, vaid eelistavad käi jala ja jalutada nii palju kui võimalik. Paljudele meeldib sõita bussiga, sest bussid sõidavad kiiresti ja sõiduplaani järgi. Uued trammid on eriti mugavad, istmed on ilusad. Bussi- ja trammijuhid on toredad ja viisakad inimesed. Mulle meeldib, et ühistranspordis saab istuda ja inimesed ei pea ostma endale autot, sest linnas on transport tasuta. Tasuta sõidu õiguse annab linlastele rohelise kaardi. See tuleb valideerida. Kui tulevad piletikontrollid, peame tõestama, et kaart on valideeritud. Kõik noored alla 18 aastat sõidavad tasuta. Nüüd sõidavad bussid, trollid, trammid igale poole linnas. Ma elan Mustamäel ja sõidan bussi või trolliga kesklinna. Sealt võin sõita edasi Õismäele, Koplisse või Piritale. Igale poole viib ühistransport. Meie pere kasutab kõige sagedamini bussi, trammi ja taksot. Bussipeatus on minu kodu lähedal. Ma võin sõita kiiresti Mustamäelt Lasnamäele ja Viimsisse ja igale poole. Tallinn on suur linn ja transport sõidab kiiresti ja on puhas. KÜSIMUSED 1. Missugune transpordivahend sulle kõige rohkem meeldib? 2. Millal sa kasutad ühistransporti? 3. Millega sa sõidad kõige rohkem? 4. Miks sa kasutad tihti bussi? 5. Kuhu sa sõidad taksoga? Ma sõidan taksoga treeningusse ja lennujaama. 6. Miks sa sõidad lennujaama? 7. Miks sulle meeldib ühistransport? 8. Mis sulle kõige rohkem meeldib meie linna transpordis? 9. Mis on sinu lemmik transpordivahend? VASTUSED 1. Missugune transpordivahend sulle kõige rohkem meeldib? Mulle meeldivad bussid, taksod ja autod. 2. Millal sa kasutad ühistransporti? Ma kasutan transporti hommikul, kui sõidan kooli ja pärast kooli, kui sõidan koju? 3. Millega sa sõidad kõige rohkem? Kõige rohkem ma kasutan bussi ja taksot. 4. Miks sa kasutad tihti bussi? Bussipeatus on minu kodule väga lähedal ja kui ma sõidan kooli, siis buss peatub kooli ees. See on väga mugav. 5. Kuhu sa sõidad taksoga? Ma sõidan taksoga treeningusse ja lennujaama. 6. Miks sa sõidad lennujaama?Ma sõidan tavaliselt lennukiga puhkama või turismireisile. 7. Miks sulle meeldib ühistransport? Ta on kiire. Bussid sõidavad sõiduplaani järgi. Uued trammid on eriti mugavad, istmed on ilusad, bussijuhid on toredad ja viisakad inimesed. Saab istuda, me ei pea ostma endale autot, sest linna transport on tasuta. Tasuta sõiduks peame ostma rohelise kaardi ja peame selle valideerima. Kui tulevad piletikontrollid, me peame tõestama, et oleme sõidu registreerinud. Kõik noored alla 18 aastat sõidavad tasuta. 8. Mis sulle kõige rohkem meeldib meie linna transpordis? Bussid, trollid, trammid sõidavad igale poole linnas. Ma elan Mustamäel ja sõidan bussiga või trolliga kesklinna. Sealt võin sõita edasi Õismäele, Koplisse või Piritale randa. Igale poole viib ühistransport. 9. Mis on sinu lemmik transpordivahend? Mulle meeldib kõige rohkem buss ja tramm ning taksoga sõita. Bussipeatus on minu kodu lähedal. Ma võin sõita kiiresti Mustamäelt Lasnamäele ja Viimsile ja igale poole. Tallinn on suur linn ja transport sõidab kiiresti ja on puhas. VALIKVASTUSTEGA TEST 1. Milliseid transpordivahendeid nimetatakse tekstis? a) Ainult buss ja tramm b) Buss, tramm, rong, troll, metroo, lennuk, takso, tõukeratas, jalgratas ja auto c) Ainult bussi, trammi ja taksot 2. Miks mõned inimesed eelistavad jalgsi käimist? a) Sest neile ei meeldi üldse ühistransport ega auto b) Sest nad peavad ostma rohelise kaardi c) Sest nad tahavad nii palju kui võimalik jalutada 3. Mida mainitakse uute trammide kohta? a) Trammid on eriti mugavad ja neil on ilusad istmed b) Trammid on aeglased, kuid neil on mugavad istmed c) Uusi tramme ei mainita tekstis 4. Kuidas saavad inimesed õiguse tasuta ühistranspordile? a) Nad peavad ostma pileti b) Linna elanikud saavad rohelise kaardi, mida tuleb valideerida c) Tasuta sõitu ei mainita tekstis 5. Kas tasuta ühistranspordi kasutamine õigus on 18-aastastel? a) Keegi ei sõida tasuta b) Kõik alla 18-aastased kasutavad ühistransporti tasuta c) Ainult need, kellel on roheline kaart 6. Kuidas tõestatakse tasuta sõidu õigust piletikontrollile? a) Tuleb näidata rohelist kaarti b) tuleb osta pilet c) Seda ei mainita tekstis 7. Miks meeldib autorile ühistransport? a) Sest bussid sõidavad kiiresti ja sõiduplaani järgi b) Sest linnas on transport tasuta c) Sest bussi- ja trammijuhid on toredad ja viisakad inimesed 8. Kus elab autor ja kuhu ta tihti sõidab? a) Elab Koplis ja sõidab Piritale b) Elab Mustamäel ja sõidab bussi või trolliga kesklinna c) Elab Lasnamäel ja sõidab Viimsisse 9. Milliseid transpordivahendeid kasutab autori pere kõige sagedamini? a) Ainult taksot b) Bussi, trammi ja taksot c) Jalgratast ja tõukeratast 10. Milliste omadussõnadega iseloomustab tekst autor Tallinna ühistransporti?a) Transport on aeglane ja räpane b) Transport sõidab kiiresti ja on puhas c) Transport on tasuline ja ebamugav BUSSIPILETIT OSTMAS Klient: Üks pilet Tallinna palun. Kassiir: Mis bussile? Klient: Kella kolmesele. Kassiir: Kella kolmene on välja müüdud. Klient: Palun siis kella neljasele. Kassiir: Kohe vaatan. See on ka välja müüdud. Praegu on pileteid veel kella poole neljasele bussile. Klient: Kas see on ekspressbuss? Kassiir: Ei ole. See on kiirliin. Peatub Põltsamaal ja Mäos ning Kosel. Klient: Hm. Mis kell see buss Tallinna jõuab? Kassiir: Kolmveerand seitse. Klient: Kas selles bussis tasuta internet on? Kassiir: Peaks olema. Klient: Mis seal siis ikka. Üks sooduspilet palun. Kassiir: Näidake palun dokumenti. Klient: Kohe. Palun. Kassiir: Nii, siin on teie pilet. Head reisi! Klient: Aitäh. KIRJUTAMINE. Ülesanne. Bussipileti ostmine Tööjuhend. Loe hoolikalt läbi dialoog kliendi ja kassiiri vahel.Koosta vastused alljärgnevatele küsimustele. Pööra erilist tähelepanu kliendi küsimustele, kassiiri vastustele ja nende vahelisele suhtlusele. Pane tähele, et vastused võivad peituda nii otseses tekstis kui ka dialoogi varjatud tähendustes. Kasuta vastustes täpseid andmeid ja väljendeid, mis on dialoogis kasutatud. KÜSIMUSED 1. Missugust bussipiletit klient alguses osta soovib? 2. Milline on kassiiri vastus kliendi esialgsele soovile? 3. Millisele bussile klient nõustub piletit ostma? 4. Miks ei ole võimalik osta piletit kella kolmesele ega neljasele bussile? 5. Milliseid peatusi on mainitud kiirliinibussi marsruudil? 6. Mis kell buss Tallinnasse jõuab? 7. Millise küsimuse esitab klient seoses bussis oleva tasuta internetiga? 8. Milline on kassiiri vastus küsimusele interneti kohta? 9. Kuidas lõpeb kassiiri ja kliendi vaheline dialoog? |
LAUPÄEVAL ON SUURPUHASTUS, LK 42
Meie perel on oma maja. Keldrikorrusel on garaaž, kus isa tegeleb tihti autoga. Tal on seal palju tööriistu. Veel on seal kelder, kus me hoiame kompotte, moose, mahla ning puu- ja juurvilju ning köögivilju. Esimesel korrusel on ka suur esik, kust viib trepp teisele korrusele. Esikus on peegel ja peeglikapp ning riidenagid. Meil on ka vaip esiku põrandal.
Teisel korrusel on magamistoad, elutuba ja vannituba. Vannitoas on pesupesemismasin. Köök on suur. Seal on söögilaud, elektripliit, külmkapp ja mitu köögikappi, kus me hoiame toiduaineid ja nõusid. Köögist saab mööda treppi pööningule ja keldrisse. Pööningul on lastetuba. Seal on diivan, kirjutuslaud, voodi ja arvuti.
Üks kord kuus teatab isa laupäeva hommikul kõigile uhkelt: „Meil on täna kodus suurpuhastus. Sellel päeval teeme alati emale üllatuse, sest kõik peale ema tegelevad korteri koristamisega. Juss puhastab tolmuimejaga vaipa. Juta peseb kõik trepid puhtaks. Väike Jaan
pühib aknalaualt tolmu. Kaksikvend Jaak läheb esiku vaipa kloppima. Isa peseb ja kuivatab nõusid. Kõigil on sellel päeval kiire, sest me soovime veel lillepoodi jõuda, et vaasi kauneid lilli osta. Sellel kuul ostame kaks potilille ja kingime need emale. Potililled õitsevad kaua ega närtsi nii kiiresti ning valmistavad seetõttu kauem rõõmu.
VALIKVASTUSTEGA TEST
1. Mis ruumid on keldrikorrusel?
a) Magamistuba
b) Garaaž ja kelder
c) Elutuba
2. Mida teeb isa garaažis?
a) Keedab suppi
b) Tegeleb autoga ja hoiab tööriistu
c) Magab
3. Mis on esikus?
a) Pesumasin
b) Söögilaud ja külmkapp
c) Peegel, peeglikapp ja riidenagid
4. Milliseid seadmeid on köögis?
a) Pesumasin ja külmkapp
b) Elektripliit, söögilaud ja mitu köögikappi
c) Diivan ja arvuti
5. Mida teevad pereliikmed suurpuhastuse päeval?
a) Lähevad lillepoodi
b) Tegelevad korteri koristamisega
c) Mängivad arvutimänge
VALIKVASTUSTEGA TEST
1. Kus isa tihti tegeleb autoga?
a) Magamistoas
b) Garaažis
c) Köögis
2. Mis on esikus?
a) Pesumasin
b) Peegel ja riidenagid
c) Diivan ja arvuti
3. Kuidas pereliikmed üllatavad ema suurpuhastuse päeval?
a) Kingivad raamatuid
b) Koristavad korteri ja ostavad potililli
c) Mängivad õues palli
4. Kus asub lastetuba?
a) Garaažis
b) Pööningul
c) Keldris
5. Mis lilled kingitakse emale suurpuhastuse päeval?
a) Roosid
b) Potililled
c) Liiliad
KÜSIMUSED
1. Millal on teie peres suurpuhastuse?
2. Kes peseb aknad puhtaks?
3. Kes koristab kapid?
4. Mis tuleb puhtaks pesta?
5. Kes aitab kodus suurpuhastust teha?
6. Kas teie peres on keegi, kes ei saa osaleda suurpuhastuse tegemisel?
7. Milliseid majapidamise töid teeb isa?
8. Mida läheb tarvis, et koristada kodu?
9. Kust te pühite tolmu?
10. Millega te pühite tolmu?
11. Kus on lilled?
12. Kes peseb põrandat?
13. Mida te teete siis, kui kodu on puhas?
14. Miks on oluline teha suurpuhastust?
PILT LK 58. PEREKONDLIKUD PÜHAD
Liisa peres on alati tähistatud maikuus emadepäeva ja novembris isadepäeva. Sellel aastal õppisid 9. klassi tüdrukud tööõpetuse tunnis tegema kingitusi emadepäevaks. Nad heegeldasid värvilisest lõngast ketti, millest meisterdasid pildi. Liisa otsustas teha suure ja ilusa pildi. Ta kleepis heegeldatud ketist lille, millel olid punased õied, rohelised lehed ja pikk vars. Liisa jäi oma tööga rahule. Pildile soovis Liisa kirjutada luuletuse: „Ema kätes on hellust, seda ammugi tead.
Ema kätest saad leiba, sooja ja kõike head.
Sooja leiba saad, mis lõhnab nagu põld, nagu maa. Ema kätest oled leiba sa alati saand.“
Liisa pere tegi isadepäeval kingituse ka isale. See oli ümbriku
sees. Isa Ats avas ümbriku, mille sees olid laevapiletid Rootsi. Suurest rõõmust kallistas isa kõiki. „Nüüd lähme kõik oma sugulastele Rootsi külla!“ „Suur tänu, lapsed ja ema! Hakkame juba homme hommikul kohvrit pakkima. Me sõidame väga suure valge laevaga.“
KÜSIMUSED
1. Milliseid pühadega seotud traditsioone ja tähtpäevi Liisa perekonnas tähistatakse?
2. Mida õppisid Liisa ja tema klassikaaslased tööõpetuse tunnis tegema?
3. Millise kingituse tegi Liisa emadepäevaks?
4. Millest räägib luuletus, mille Liisa emale kinkis?
5. Mis kingituse sai Liisa isa isadepäeval?
6. Kuidas reageeris isa kingitusele?
7. Kuhu plaanib Liisa pere minna kingitusega seotud reisi tõttu?
8. Kuidas võis Liisa pere reageerida teatele Rootsi reisi kohta?
Vastusvariantidega test „Perekondlikud pühad”
KÜSIMUSED
1. Milliseid perekondlikke pühi tähistab Liisa pere?
a) Jõulupäev ja aastavahetus
b) Emadepäev ja isadepäev
c) Sünnipäeva ja pulmasid
2. Mida tegid 9. klassi tüdrukud tööõpetuse tunnis emadepäevaks?
a) Küpsetasid kooki
b) Heegeldasid kingitusi
c) Õppisid luuletusi
3. Millest valmistas Liisa suure ja ilusa pildi emadepäevaks?
a) Värvilisest lõngast kootud sallist
b) Lõngast heegeldatud ketist
c) Kleepis värvilisest paberist lilli
4. Mis oli Liisa heegeldatud kettidest pildil?
a) Lennuk
b) Lill
c) Puu
5. Mida soovis Liisa kirjutada emadepäeva pildile?
a) Luuletuse
b) Mõistatuse
c) Aadressi
6. Mis kingituse sai isa Ats isadepäeval?
a) Raamatu
b) Laevapiletid Rootsi
c) Kinopileteid
7. Kuidas isa reageeris kingitusele?
a) Oli pettunud
b) Suurest rõõmust kallistas kõiki
c) Keeldus kingitust vastu võtmast
8. Kuhu otsustas pere minna isadepäeval saadud kingitusega?
a) Lätisse
b) Rootsi
c) Soome
9. Millise transpordivahendiga kavatses pere Rootsi sõita?
a) Lennukiga
b) Rongiga
c) Laevaga
10. Millal alustas pere kohvri pakkimist?
a) Juba eelmisel õhtul
b) Järgmisel hommikul
c) Ei mainita tekstis
VASTUSED
b) Emadepäev ja isadepäev
b) Heegeldasid kingitusi
b) Heegeldatud lõngast ketist
b) Lill
a) Luuletust
b) Laevapiletid Rootsi
b) Oli suurest rõõmust kõigile kallistanud
b) Rootsi
c) Laevaga
b) Järgmisel hommikul
PILT LK 29. SÕBRAL KÜLAS
Suvi on käes. Liisal ja Mardil on ees pikk koolivaheaeg. Nad on seda ammu oodanud! Täna saatis Mart jälle Liisa pärast kooli koju. Nad on head sõbrad ja pinginaabrid alates esimesest klassist. Nad elavad Keemia tänavas, kuid Mart elab suures majas, aga Liisa elab oma majas.
Liisa ja Mart arvavad, et tegelikult oli koolis hea käia. Nad on õppinud lugema, kirjutama, arvutama, joonistama ja jutustama kõik need üheksa aastat.
Mart sõidab juba homme onule külla, kes elab Haapsalu lähedal. Ta tahab onule näidata oma tunnistust. Onu ei oska eriti hästi eesti keelt, kuna ta on venelane ja elab üksi väikesel saarel. Saarel on palju linde, eriti kevadel.
Mart kutsub ka Liisat enda onule külla. Saarel on väga huvitav, sest saab püüda kala ja vaadelda lindude elu. Ka Haapsalu on lähedal. See ilus linn, kus on suur kindlus ja suur park.
Mart lubab saata kõikidele oma sõpradele pilte oma suvest ja kirjutada sellest, mida saarel teha saab. Liisa tahab väga minna Mardile suvel külla, kuid enne peab ta olema kolm nädalat linnalaagris. Liisa pole varem laagris käinud.
„Huvitavat reisi sulle, Mart!“ soovis Liisa hüvastijätuks.
„Ilusat puhkust sulle, Liisa! Nägemiseni!“
Valikvastustega test „SÕBRAL KÜLAS”
1. Mis aastaaeg on teksti järgi?
a) Talv
b) Kevad
c) Suvi
2. Kuidas jõuab Mart koolist Liisa juurde?
a) Jalgsi
b) Jalgrattaga
c) Saadab Liisa koju
3. Kui kaua on Liisa ja Mart olnud sõbrad ja pinginaabrid?
a) Kolm aastat
b) Seitse aastat
c) Üheksa aastat
4. Kus elavad Liisa ja Mart?
a) Erinevatel tänavatel
b) Keemia tänavas
c) Erinevates linnades
5. Kuhu sõidab Mart homme?
a) Haapsalu linnareisile
b) Onu juurde
c) Linnalaagrisse
6. Milliseid oskusi on Liisa ja Mart koolis õppinud?
a) Loomade hooldamist
b) Lennukite lennutamist
c) Lugemist, kirjutamist, arvutamist, joonistamist ja jutustamist
7. Mis keelt räägib Mardi onu hästi?
a) Eesti keelt
b) Inglise keelt
c) Vene keelt
8. Mida on Liisal plaanis teha enne, kui ta Mardile külla läheb?
a) Käia Haapsalu linnas
b) Olla kolm nädalat linnalaagris
c) Õppida lugema
9. Mida lubab Mart seoses oma sõpradega suvel teha?
a) Saata neile postkaarte
b) Saata pilte ja kirjutada saarel toimuvast
c) Kutsuda kõiki külla
10. Mis soovib Liisa Mardile hüvastijätuks?
a) Ilusat päeva
b) Huvitavat reisi
c) Edukat kooliaastat
VASTUSED
c) Suvi
c) Saadab Liisa koju
c) Üheksa aastat
b) Keemia tänavas
b) Onu juurde
c) Lugemist, kirjutamist, arvutamist, joonistamist ja jutustamist
c) Venemaa keelt
b) Olla kolm nädalat linnalaagris
b) Saata pilte ja kirjutada saarel toimuvast
b) Huvitavat reisi
KÜSIMUSED
1. Mis aastaaeg on teksti järgi?
2. Mis koolivaheaeg on Liisal ja Mardil?
3. Kuidas Liisa ja Mart suve veedavad?
4. Kui kaua on Mart ja Liisa olnud sõbrad?
5. Kus Liisa ja Mart elavad?
6. Mille poolest erinevad Liisa Ja Mardi kodud?
7. Mida on Liisa ja Mart õppinud üheksa aasta jooksul koolis?
8. Millised on Marti plaanid?
9. Mis on Mardi onu emakeel?
10. Kus elab Mardi onu?
11. Kuhu Mart Liisat kutsub?
12. Mida võib suvel saarel teha?
13. Mis on Haapsalus huvitavat?
14. Mida on Mart otsustanud sõpradele saata?
15. Miks ei saa Liisa kohe koos Mardiga Saarele sõita?
16. Kuidas Liisa ja Mart lahku lähevad?
PILT LK 62 JA 64. SUURPUHASTUS KORTERIS. MIS ON RIIDEKAPIS?
Reede hommikul teatas ema kõigile: „Meil on täna õhtul ja homme hommikul kodus suurpuhastus. Me peseme isaga aknad puhtaks, aga teie tehke oma toas kapid korda.“
Ema tahtis kõik aknad puhtaks pesta kutsus isa appi. Puhtad lapid ja pesuvahendid oli ema juba esiku kappi valmis pannud.
Liisa ja Mart alustasid suurkoristust elutoast, kus hakkasid riiulitelt ja raamatutelt tolmu pühkima
Pärast seda kastis Liisa lilli ja siis hakkas põrandat peseme. Mart hakkas tolmuimejaga elutoa vaipa puhastama.
Lapsed olid tublid, sest nad aitasid emal ja isal korteris suurpuhastust teha.
Vanaema Juta oli keldris ja koristas seal. Pärast seda pesi ta treppi, mis viib keldrist pööningule. Väike Juss pesi ja puhastas mänguasju. Nüüd olid aknad pestud ja isa läks õue esiku vaipu kloppima. Ema tegi köögis süüa, pesi ja kuivatas nõusid.
Mart ja Liisa läksid oma tuppa, et seal kõik korda teha. Liisal on toas riidekapp, raamaturiiul, kirjutuslaud ja voodi. Liisa ei ole ammu riidekappi koristanud. Ta avas uksed ja võttis kõik riided kapist välja. Seal olid kleidid, seelikud, T-särgid, lühikesed püksid, teksased ja mantel ning mütsid. Liisa võttis kapist välja ka sokid, kingad ja saapad.
Mart oli juba oma toas kapi korda teinud. Tal olid riidekapis pluusid, pikad püksid, sviitrid, joped, sallid ja mütsid. Seal olid ka saapad ja botased.
Mardi tuppa tuli noorem vend Juss. Ta kutsus kõiki õhtusööki sööma. Mart Jutale: „Ütle emale, et ma panen riidesse ja siis tulen. Ütle, et tegin toa korda.“
VALIKVASTUSTEGA TEST
1. Millal otsustas ema korraldada suurpuhastuse korteris?
a) enne oma sünnipäeva
b) reede hommikul
c) ühel kevadpäeval
d) isa sünnipäeval
2. Mida palus ema lastel teha?
a) Aknaid pesta
b) Köögis süüa teha
c) Tolmuimejaga vaipa puhastada
d) Kõik vastused on õiged
3. Mis ülesanded olid Mardil suurkoristuse ajal?
a) Kasta lilli
b) Kloppida vaipu õues
c) Koristada keldrit
d) Kutsuda kõiki õhtusöögile
4. Mida tegi Liisa pärast elutoa koristamist?
a) puhastas tolmuimejaga vaipa
b) Pesi ja kuivatas nõusid
c) Kastis lilli
d) Käis õues esiku vaipa kloppimas
5. Kes koristas keldrit ja pesi treppi kuni pööningukorruseni?
a) Liisa
b) Mart
c) Vanaema Juta
d) Väike Juss
6. Mida tegi Väike Juss suurpuhastuse ajal?
a) Puhastas elutoa vaipa
b) Pesi pesu
c) Pesi ja puhastas mänguasju
d) Koristas kööki
7. Mida tegi Liisa, kui korrastas riidekappi?
a) Kastis lilli
b) Pesi pesu
c) Võttis kapist kõik riided välja
d) Kloppis õues vaipa
8. Mida tegi Mart enne õhtusööki?
a) Pani riidesse ja kutsus kõiki sööma
b) Koristas kööki
c) Läks õue vaipa kloppima
d) Tegi riidekapi korda
9. Kellele ütles Mart, et ta tegi oma toa korda?
a) Liisale
b) Väikesele Jussile
c) Vanaema Jutale
d) Nooremale õele
KÜSIMUSED
1. Mida otsustas ema korteris teha?
2. Mida palus ema lastel teha?
3. Millised olid Liisa ja Mardi ülesanded suurkoristuse ajal?
4. Kes aitasid emal ja isal korteri korda teha?
5. Mida tegi Vanaema Juta suurpuhastuse päeval?
6. Mida tegi Mart enne õhtusööki?
7. Mis riided olid Liisa toas kapis?
8. Mis esemed olid Mardi riidekapis?
9. Mida palus Mart oma nooremal vennal Jussil emale öelda?
10. Milliseid töid tehti suurpuhastuse ajal?
KIRJUTAMINE. PILT LK 13. TAVALINE KOOLIPÄEV
Ülesanne 1. Teie perekonda tuleb vahetusõpilane. Ta palus kirjeldada koolipäeva, sest ta hakkab õppima teiega samas klassis.
Kirjuta
1. Milliseid tegevusi teete tavaliselt oma koolipäeva jooksul?
2. Kuidas algab ja lõpeb koolipäev?
3. Millised ained on tunniplaanis?
4. Kes on sinu lemmikõpetaja? Miks?
5. Kirjelda mõnda erilist sündmust, mis sulle koolipäeval meelde jääb.
6. Millised on sinu suhtled klassikaaslastega?
7. Mis asjad on klassis?
8. Milliseid vahendeid kasutad koolipäeva jooksul kõige rohkem?
9. Kuidas jaguneb sinu koolipäev: õppetöö, söögivahetund ja muud tegevused?
10. Mis on sinu lemmikõppeaine
11. Miks see aine sulle meeldib?
12. Mida sa teed pärast kooli?
KIRJUTAMINE. ÜLESANNE 2. Eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust. Minu nädalavahetus
1. Kus käite?
2. Mida teete?
3. Kellega kohtute?
4. Kuidas meeldib kõige rohkem vaba aega veeta?
PILT 40. SISSEOSTE TEGEMAS
Ma elan suures linna, kus on palju suuri ja väikesi poode, mitu turgu, apteek. Kauplused on avatud kella 10.—22.00 (kümnest kuni kümneni õhtul). Toidupoed avatakse varem, tavaliselt juba kell 8.00 (kaheksa hommikul). Igas linnaosas on turg, mis on lahti kella 8.30—19.00 (poole üheksast kuni seitsmeni õhtul). Me elame kortermajas ja seetõttu meil ei ole aeda, kus kasvatada juurvilju, köögivilju ja puuvilju.
Meie pere käib üks kord nädalas turul sisseoste tegemas. Turul saab osta kõike. Seal müüakse õunu, pirne, ploome, kurki, tomateid, piimatooteid ja erinevaid toiduaineid alates kalast ja lihast kuni leiva ja saiani.
Turult ja suurest poest saab osta toitu, mis tuleb Eestimaa taludest, kus kasvatatakse aedvilja, valmistatakse lihatooteid või piimatooteid.
Suures iseteenindus poes käime kaks või kolm korda nädalas. Me võtame ostukäru ja valime riiulitelt kõike, mida kodus vaja läheb. Täna me ostame hambapastat, tikke ja pesupulbrit. Pärast seda lähme lihaleti juurde.
Ema: “Palun mulle pool kilo hakkliha ja sinki 300 grammi.”
Köögiviljakastide juures valib ema ühe kapsapea. Liisa tõstab ühe kilo kartuleid paberist kotti ja kaalub neid. Punased sibulad on ilusad ja suured. Ema valib pool kilo sibulaid ja paneb need väikesesse kilekotti.
Piimaleti juures võtame liitri piima ja jogurtit, kaks pakki rosinatega kohupiima ja kodujuustu hapukoorega. Täna me juustu ei osta, kuid võtame ühe karbi mune. Alati võtame ka värskeid pagaritooteid, mida valmistatakse poes. Täna ostame viis väikest saiakest, pehme seemnesepiku ja rukkileiva. Isa maksab kassas pangakaardiga ning tõstab kõik ostud suurde riidest poekotti.
VALIKVASTUSTEGA TEST
1. Millal on tavaliselt suured poed avatud?
a) Kell 8.00–20.00
b) Kell 10.00–22.00
c) Kell 9.00–21.00
d) Kell 7.00–19.00
2. Miks perel, kes elab kortermajas, ei ole võimalik kasvatada juurvilju, köögivilju ja puuvilju?
a) Neil puudub soov neid kasvatada.
b) Neil ei ole aeda.
c) Neil on kõik toiduained juba olemas.
d) Neil ei meeldi aiatööd teha.
3. Kui sageli käib perekond turul sisseoste tegemas?
a) Iga päev
b) Kaks korda nädalas
c) Üks kord nädalas
d) Kord kuus
4. Milliseid toiduaineid müüakse turul?
a) Ainult piimatooteid
b) Ainult liha ja kala
c) Erinevaid toiduaineid alates kalast kuni saiani
d) Ainult puuvilju ja juurvilju
5. Kui sageli külastab perekond suurt iseteenindus poodi?
a) Üks kord nädalas
b) Iga päev
c) Kord kuus
d) Kaks korda nädalas
6. Mida ostetakse täna suurest iseteenindus poest?
a) Puuvilju ja köögivilju
b) Hambapastat, tikke ja pesupulbrit
c) Piima ja jogurtit
d) Kohvi ja teed
7. Kuidas maksab isa ostude eest?
a) Sularahas
b) Pangakaardiga
c) Tšekiga
d) Krediitkaardiga
8. Milliseid pagaritooteid ostetakse täna poest?
a) Rukkileiba
b) Küpsiseid
c) Viis saiakest, seemnesepiku ja rukkileiva
d) Koogikesi
9. Kuidas pakitakse ostud pärast kassast lahkumist?
a) Pannakse suurde plastkotti
b) Ostud antakse kliendile ükshaaval kätte
c) Pannakse suurde riidest poekotti
d) Pannakse paberisse
10. Millist toodet ei olnud täna ostunimekirjas?
a) Sinki
b) Jogurtit
c) Pesupulbrit
d) Juustu
KÜSIMUSED
1. Kuidas on linnas poed avatud?
2. Millal avatakse toidupoed?
3. Miks ei saa kortermajas elavad inimesed kasvatada juurvilju, köögivilju ja puuvilju oma kodu lähedal?
4. Kui sageli käib perekond turul sisseoste tegemas?
5. Milliseid toiduaineid on võimalik turult osta?
6. Kui sageli külastab perekond suurt iseteenindus poodi?
7. Mida ostetakse täna suurest iseteeninduspoest?
8. Kuidas maksab isa ostude eest?
9. Milliseid pagaritooteid ostetakse täna iseteeninduspoest?
10. Kuidas pakitakse ostud pärast kassast lahkumist?
11. Kas perekond ostis juustu?
KIRJUTAMINE. ÜLESANNE
Koosta ühe linna kaart. Lisage kaardile selgitavad märkused, et näidata, millist otstarvet täidavad erinevad asutused ja objektid linnas. Lisada teed ja tänavad, et näidata, kuidas erinevad piirkonnad on omavahel ühendatud. Kirjeldage, milline on liiklus, rohealad ja elamurajoonid.
Märkige kaardile järgmised asutused ja objektid:
| Lasteaed, Sild, Kirik, Haigla | Kool, Staadion, Pood,Tehas, kõnnitee | Mänguväljak, Eramajad, Kortermajad, Valgusfoor, transport |
KIRJUTAMINE. PILT LK 40. ÜLESANNE. Tee juhatamine ja küsimine.
Kirjeldage linna, mille kohta soovite teed juhatada ja küsida. Koostage kuni 10 küsimust, mis nõuavad tee juhatamist. Näiteks:
1. Kuidas jõuda linnakeskusesse Liisa kodust?
2. Kus asub kaubanduskeskus?
3. Kuidas saada eramajade rajoonist staadionile?
4. Kuidas leida linna park, kui liikumist alustada tehasest?
5. Kas teate, kuidas jõuda lasteaeda?
KIRJUTAMINE. ÜLESANNE. Koostage dialoog. Õpik lk 40.
1. õpilane koostab küsimused dialoogi jaoks.
2. õpilane mõtleb välja vastuse, kuidas juhatada teed objektini.
KIRJUTAMINE. ÜLESANNE. Kirjutage lühike kirjelduse sellest, kuidas te küsiksid teed võõralt inimeselt, et jõuda Keskpanka.
Kui soovite küsida teed võõralt inimeselt, peab järgima viisakaid suhtlusreegleid ja olla selge ning lugupidav. Alustage naeratusega, et luua sõbralik õhkkond, ning siis pöörduge inimese poole viisakalt. Võiksite öelda midagi sellist:
“Tere! Vabandust, et segan. Kas saaksite mulle palun öelda, kuidas jõuda Keskpank? Ma olen veidi eksinud.“
Samuti küsida lihtsalt:
“Tere! Kas teate, kuidas ma saan hotelli juurde? Aitäh!”
Olge avatud ja tänulikud ning vajadusel täpsustage, et saaksite öeldust õigesti aru ja jälgiksite juhiseid hoolikalt.
ÜLESANNE. PILT LEHEKÜLG 40. Koostage dialoog, kuidas minna mänguväljakult jõe äärde sillani, ületada sild ja sealt minna panka ning pangast hotellini.
Pildil on esiplaanil mänguväljak, korterelamud ja tehas. Ma tulen tehasest ja seisan praegu mänguväljakul. See on suurte majade ees. Minu eesmärgiks on minna jõe äärde. Ma pööran vasakule ja lähen mööda Liisa kodust. Pärast seda lähen mööda ka Mardi kodust. Seal keeran paremale, et minna ülekäigukohalt poe juurde. Siis pööran jälle paremale ja lähen kuni valgusfoorini. Haigla ees on kaks valgusfoori. Läheb ülekäigurajal üle tee ja jõuan haigla ette. Haigla taga on kool. Lähen paremat poolt kätt koolist mööda ja siis otse edasi. Ma näen silda, mis viib üle jõe. Lähen jalgsi üle silla. Seal pööran paremale poole ja varsti näen pangahoonet. Hotell, kuhu ma minna soovin on panga taga.
DIALOOG
A: Tere! Kas saaksite mind aidata? Ma olen mänguväljakul ja püüan jõuda hotelli, mis asub panga taga. Kuidas ma sinna saaksin?
B: Tere! Muidugi, ma aitan teid meelsasti. Niisiis, te olete mänguväljakul. Pöörake vasakule ja minge mööda Liisa kodust.
A: Ah, jah, Liisa kodu. Ma tean, kus see on. Ja siis?
B: Jätkake teed, mööda Mardi kodust, kuni jõuate ristmikuni. Seal keerake paremale ja minge üle ülekäigukoha poe suunas.
A: Selge, poe suunas. Mis siis edasi?
B: Pärast poodi pöörake jälle paremale ja jätkake teed, kuni jõuate valgusfoorini haigla ees.
A: Valgusfoor haigla ees, sain aru. Mis järgmiseks?
B: Ületage tee valgusfoori juures ja jätkake liikumist kooli poole. Kooli taga on sild, mis viib üle jõe.
A: Jah, jõuan koolini ja siis silla juurde. Mis pärast seda?
B: Kui ületate silla, pöörake paremale ja minge mööda teed, kuni näete pangahoonet.
A: Pangani? Ja hotell?
B: Hotell on panga taga. Pärast panka pöörake uuesti paremale ja näete teed hotellini.
A: Suur aitäh! Ma arvan, et leian tee nüüd ise.
KIRJUTAMINE. Ülesanne. Kirjutage kiri sõbrale, milles teatate sellest, et töötate turul müüja abilisena.
1. Tervitus
Tere, Vello!
Tervitus, kallis Malle
Tere jälle, armas Anne! Kuidas sul läheb?
2. Midagi isiklikku
Lisa mõni isiklik kommentaar, et luua soe ja sõbralik atmosfäär.
3. Peamine teade
Rääkige oma uuest ametikohast turul müüja abilisena.
Millisel turul te töötate ja kui kaua?
Tööülesanded
Milliseid ülesandeid peab täitma müüja abiline?
4. Esimesed muljed
Kuidas esimesed päevad või nädalad tööl on möödunud?
Kas oled midagi uut õppinud või huvitavat kogenud?
5. Tulevikuootused
Mis on sinu eesmärgid selle ametikoha suhtes?
Kuidas sa loodad areneda ja edasi liikuda.
6. Küsimused ja tagasiside
Kas sõbral on küsimusi või soovitusi seoses sinu uue töökohaga?
Kas sõber on kunagi midagi sarnast teinud või tal on kogemusi antud valdkonnas?
7. Lõppsõnad
Tänusõnad sõbra toetuse ja huvi eest.
8. Lõpetus
Lõpeta kiri sõbraliku sooviga ja oma nimega.
A) Traditsiooniline lõpetus
Ootan põnevusega, et saaksime koos aega veeta. Tervitades Kalle
Kõike head soovides
Kalle
Vastust ootama jäädes
Malle
b) Sõbralik lõpetus
Kui sul on veel mõni küsimus, anna mulle sellest teada. Jääme ootama suurepärast aega koos!
Loodan, et sulle meeldivad minu plaanid. Ootan meie kohtumist.
Olen nii põnevil selle kõige pärast! Rõõmusta mu päeva oma uute fotodega! Näeme varsti!
Püsi positiivne ja kohtume varsti!
c) Nüüd oled täielikult informeeritud minu elust ja plaanidest. Ootan juba, et saaksime jagada suurepäraseid hetki koos sellel suvel.
d) Kui sul on mingeid mõtteid, soove või tahad mulle midagi öelda, siis saada mulle kohe sõnum. Ära oota järgmise kirjani – räägime!
Jäta oma kirjaga positiivne ja soe mulje, mis jätab avatuks tulevase suhtlemise.
Kallis Malle!
Tere! Loodan, et see kiri üllatab sind! Ma tahan jagada sinuga üht põnevat uudist — sain hiljuti ajutise töö müüja abilisena turul ja tahtsin sulle sellest teatada.
Niisiis, ühel päeval, kui ma olin turul sisseoste tegemas, märkasin, et üks kauplus otsis ajutist müüja abilist. Otsustasin sellele kohale kandideerida. Üllatus-üllatus, mind valiti välja!
Minu ülesanded on erinevad: alustades kaupade korras hoidmisest kuni klientide abistamiseni. Tempo on päris kiire ja iga päev on erinev, kuid ma naudin seda tööd väga. See annab mulle võimaluse õppida uusi asju ja suhelda erinevate inimestega.
Lisaks sellele on tore olla osa kohalikust turukeskkonnast. Mul on võimalus näha, kuidas kõik toimib ning tutvuda erinevate kauplejate ja klientidega. Töötamine müüja abilisena on toonud kaasa mitmeid lõbusaid hetki.
Olen õnnelik, et leidsin selle ajutise võimaluse, mis sobib suurepäraselt minu olukorraga, sest esmaspäevast reedeni olen koolis ja reede pärastlõunast kuni pühapäeva õhtuni töötan turul.
Loodan, et ka sinu elus on kõik hästi. Anna mulle teada, kuidas sul läheb. Loodan sind peatselt näha!
Parimate soovidega
Vello
KIRJUTAMINE. ÜLESANNE. Kirjutage kiri sõbrale, milles teatad sellest, et teie elukoha lähedal avati uus leivapood.
Mul on sulle üks põnev uudis – meie elukoha lähedale avati hiljuti täiesti uus leivapood! Olen juba paar korda käinud ja tahtsin jagada sinuga muljeid.
Esiteks, pood ise on väga hubane. Nad pakuvad suurepärast valikut värskeid pagari- ja kondiitritooteid. Ma isegi avastasin seal mõned erilised tooted, mis mulle tõeliselt meeldivad.
Töötajad on väga sõbralikud ja vastutulelikud. Nad tervitavad kliente alati naeratusega. Nad on abivalmid, vastavad küsimustele, annavad soovitusi ja täidavad kõik tellimused.
Mind rõõmustavad eriti nende erinevad leivasordid. Nad pakuvad alates traditsioonilistest saiadest kuni kunstipäraste pagaritoodeteni. Iga maitse jaoks on midagi.
Mõtlesin, et võiksime koos sinna minna ja proovida kõike seda, mida nad veel pakuvad. Kas sul on mõni lemmik leivatoode, mida soovid proovida? Anna mulle teada, millal sulle sobib.
Loodan, et sulle meeldib uus leivapood sama palju kui mulle. Ootan põnevusega meie järgmist kohtumist ja loodan, et leiad aega selle uue kohaga tutvumiseks.
Parimate soovidega
Vello
Sissejuhatus
1. Uus leivapood sinu elukoha lähedal
Tutvusta sõbrale põnevat uudist leivapoe avamisest kodukoha lähedal.
2. Poe atmosfäär ja tootevalik
Kirjelda leivapoe hubast atmosfääri.
Maini suurepärast valikut värskeid pagari- ja kondiitritooteid.
Jaga oma avastusi toodete kohta, mis sulle eriti meeldivad.
3. Töötajad ja teenindus
Räägi töötajate sõbralikkusest ja vastutulelikkusest.
Kirjelda, kuidas nad alati kliente naeratusega tervitavad.
Toonita töötajate abivalmidust, küsimustele vastamist, soovituste jagamist ja tellimuste täitmist.
4. Leivapoe leivasordid
Jaga oma rõõmu erinevate leivasortide üle, alates traditsioonilistest saiadest kuni kunstipäraste pagaritoodeteni.
5. Tõsta esile leivasortide mitmekesisust ja kuidas igale maitsele leidub midagi.
6. Kutse koos minna uude leivapoodi
Pöördu sõbra poole ettepanekuga minna koos leivapoodi ja proovida erinevaid tooteid.
7. Küsi sõbralt lemmik leivatoodete kohta ja väljenda soovi neid koos proovida.
8. Palu sõbral teada anda, millal ta võib külla tulla
9. Lõpetamine ja tulevikuplaanid
Lõpeta kiri väljendades lootust, et sõbrale meeldib uus leivapood sama palju kui sulle.
Oota põnevusega järgmist kohtumist ja looda, et saate üheskoos leivapoodi külastada.