Hindamismudelid ja nende ja praktiline väärtus

Hindamine ei ole hariduses neutraalne ega ajas muutumatu nähtus, vaid pedagoogiline konstruktsioon, mille tähendus, eesmärgid ja vormid on kujunenud pika teadusliku ja praktilise arengu käigus. Õpetajalt eeldatakse ka teadlikkust sellest, kuidas hindamist on pedagoogilise ajaloo vältel uuritud ning millist mõju on eri hindamismudelitel õppija arengule, motivatsioonile ja eneseregulatsioonile.

Erinevad hindamisteooriad lähtuvad erinevatest õpikäsitustest (nt sotsiaalkonstruktivism, kognitiivne, metakognitiivne lähenemine, kaasav haridus). Need on õpetajale mitmekesised tööriistad, mida saab paindlikult rakendada vastavalt õppijate vajadustele ja õpieesmärkidele. Teoreetiliste mudelite tundmine võimaldab õpetajal teha põhjendatud valikuid, vältida hindamise taandamist üksnes tulemuste mõõtmisele ning kujundada hindamispraktikat, mis toetab õppimist, mitte ei pärsi seda. Järgnevalt on esitatud valik olulisemaid hindamismudeleid ja nende autoreid. Neid ühendab ühine eesmärk: muuta hindamine õppimist toetavaks, läbipaistvaks ja õppija arengut arvestavaks.

Hindamismudelid teoreetikute järgi

1. Lev Vygotski (1896–1934) sotsiaalkonstruktivism Oluline: lähima arengu tsoon (ZPD), õppimine koostöös Miks oluline õpetajale: hindamine peab arvestama mitte ainult seda, mida õppija juba oskab, vaid ka seda, mida ta suudab teha toetuse abil. 2. John Hattie (snd 1950) tõenduspõhine haridus (visible learning) Oluline: selged eesmärgid, enesehindamine, tagasiside mõju Miks oluline: aitab õpetajal hinnata, millised hindamisviisid tegelikult õppimist mõjutavad. 3. Margaret Archer (snd 1943) refleksiivne õppimine, struktuuri ja agentuuri teooria Oluline: mõistekaart kui mõtlemise nähtavaks tegemine Miks oluline: võimaldab hinnata õppija mõistestruktuure, mitte ainult vastuseid. Agentuuri teooria käsitleb õppijat aktiivse tegutsejana, kes teeb teadlikke valikuid ja vastutab oma õppimise eest; õppimine kujuneb õppija otsuste ja õpikeskkonna vastastiku mõju tulemusena. 4. Douglas Fisher (snd 1965) & Nancy Frey (snd 1960) juhendatud lugemine, järkjärguline vastutuse üleminek Oluline: mitmeastmeline lugemismudel Miks oluline: toetab arusaamise süvenemist ja diferentseeritud hindamist. Fisheri ja Frey mudel lähtub põhimõttest, et õpetaja juhendab õppijat alguses rohkem ning annab vastutuse lugemise ja mõistmise eest järk-järgult üle õppijale. Mitmeastmeline lugemismudel aitab süvendada tekstimõistmist ning võimaldab õpetajal kohandada õpet ja hindamist vastavalt õppija arengutasemele. 5. Robert Marzano (snd 1946) metakognitiivne õppimine Oluline: eneseanalüüs ja strateegiate teadvustamine Miks oluline: aitab hinnata, kuidas õppija õpib, mitte ainult tulemust. Marzano lähenemine rõhutab õppija võimet oma õppimist teadlikult jälgida ja analüüsida. Eneseanalüüsi ja õppimisstrateegiate teadvustamine võimaldab hinnata mitte ainult õppija tulemust, vaid ka õpiprotsessi ja kasutatud lähenemisviise. 6. Carol Ann Tomlinson (snd 1950) diferentseeritud õpetamine Oluline: tasemevalik ja mitmekesine väljund Miks oluline: võimaldab õiglast hindamist heterogeenses klassis. Tomlinsoni lähenemine põhineb õppijate erinevate tasemete, huvide ja vajaduste arvestamisel. Tasemevalik ja mitmekesine väljund võimaldavad igal õppijal näidata oma teadmisi sobival viisil ning toetavad õiglast ja õppimist arvestavat hindamist mitmekesises klassis. 7. CAST (asutatud 1984) õppimise universaalne disain (UDL) Oluline: mitme kanaliga väljund ja ligipääsetavus Miks oluline: toetab kaasavat hindamist ja õppijate eripära. Õppimise universaalse disaini (UDL) põhimõtted rõhutavad, et õppijatele tuleb anda erinevaid võimalusi teadmiste omandamiseks ja väljendamiseks. Mitme kanaliga väljund ja ligipääsetavus võimaldavad arvestada õppijate eripära ning toetada kaasavat ja õiglast hindamist. 8. Spencer Kagan (snd 1938) koostöine õppimine Oluline: struktureeritud rühmatöö ja vastastikune hindamine Miks oluline: arendab sotsiaalset pädevust ja vastutust. Kagani koostöise õppimise mudel põhineb struktureeritud rühmatööl, kus igal õppijal on selge roll ja vastutus. Vastastikune hindamine toetab sotsiaalse pädevuse arengut ning õpetab õppijaid vastutama nii enda kui ka rühma õppimisvõimekuse eest. 9. Isabel L. Beck (1929–2021) sõnavara- ja keeleõpe Oluline: Tier 2 sõnavara Miks oluline: toetab sügavamat tekstimõistmist ja akadeemilist keelt. Becki sõnavaraõppe lähenemine keskendub nn Tier 2 sõnadele, mis esinevad sageli eri tekstiliikides ja on olulised akadeemilises keelekasutuses. Sellise sõnavara teadlik õpetamine ja hindamine toetab sügavamat tekstimõistmist ning õppija akadeemilise keeleoskuse arengut. 10. Doug Buehl (snd 1947) strateegiline lugemine Oluline: märkamis- ja mõistmisstrateegiad Miks oluline: aitab hinnata lugemisprotsessi, mitte ainult tulemust. Buehli strateegilise lugemise lähenemine keskendub sellele, kuidas õppija teksti loeb ja mõistab. Märkamis- ja mõistmisstrateegiad aitavad teha lugemise nähtavaks ning võimaldavad hinnata õppija mõtlemist ja arusaamist, mitte üksnes lõpptulemust. 11. P. David Pearson (snd 1949) & Nell K. Duke (snd 1963)uuriv lugemine Oluline: tekstipõhine uurimine Miks oluline: arendab kõrgema taseme mõtlemist ja analüüsi. P. David Pearsoni ja Nell K. Dukei uuriva lugemise lähenemine suunab õppijaid esitama küsimusi, koguma tõendeid tekstist ja tegema põhjendatud järeldusi. Tekstipõhine uurimine arendab kõrgema taseme mõtlemist ning toetab analüüsi- ja argumenteerimisoskust. 12. Harvey Daniels (snd 1947) sotsiaalne õppimine Oluline: vestlusringid ja rollid Miks oluline: toetab dialoogilist hindamist ja vastastikust õppimist. Selgitus: Harvey Danielsi sotsiaalse õppimise lähenemine põhineb vestlusringidel ja selgelt määratletud rollidel. Selline töövorm toetab dialoogilist hindamist, arendab arutlusoskust ning võimaldab õppijatel üksteiselt õppida ja ühiselt teadmisi kujundada. 13. Dorothy Frayer mõisteõpe Oluline: Frayeri mudel Miks oluline: aitab hinnata mõistete tegelikku mõistmist. Dorothy Frayeri mõisteõppe mudel aitab õppijatel mõisteid süstemaatiliselt avada definitsioonide, omaduste, näidete ja vastunäidete (st juhtumite, mis ei kuulu selle mõiste alla) kaudu. Frayeri mudel võimaldab hinnata, kas õppija mõistab mõistet sisuliselt, kas tunneb selle ära ega kasuta seda pealiskaudselt.