Minu eesmärgid ja põhimõtted kolleegide arengu toetamisel
Kolleegide toetamine on olnud minu õpetajaametiga seotud tegevuste loomulik osa ning seotud eesti keele õpetamisega ja õppematerjalide loomisega.
Olen õpetanud kahele õpetajate rühmale Vene Kesklinna gümnaasiumis eesti keelt (B2; C1) ühe õppeaasta jooksul. Tegemist oli minu kolleegidega. Kuna keelenõuded muutusid oluliselt rangemaks, siis vene emakeelega õpetajate töökoht sõltus eesti keele nõuete täitmisest. Õpetamine toimus eesmärgistatult ning lähtus arusaamast, et kõige suuremat rõhku tuleb panna suulisele väljendusoskusele ja saavutada kõrgtase, sest see on töökoha püsimise üheks eeltingimuseks. Lisaks olen õpetanud õpetajaid ka keelekursustel, kuhu nad on tulnud vabatahtlikult oma keeleoskust parandama. See tegevus on sisuline panus õpetajate professionaalsesse jätkusuutlikkusse, mis aitab neil vastata keelenõuetele, säilitada tööalane pädevus ning tunda end kindlamalt muutuvas hariduskeskkonnas.
Olen koostanud põhjalikud (täiskomplektid) eesti keele kui teise keele õppematerjalid 2. klassile (Karjamaa põhikool) ja 9. klassile (Mustamäe gümnaasium). Mõlemad materjalid olid ligikaudu 30 A4 lehekülge ning sisaldasid õppetekste, ülesandeid ja pildimaterjali. Lisaks koostasin 9. klassi eesti keele teise keelena eksamiks materjalid nendele õpilastele, kes tulid muu emakeelega koolidest (Mustamäe gümnaasium). Need materjalid lähtuvad riiklikust õppekavast ja kooli õppekavast. Kõik on loodud vabatahtlikult ja jäänud tasustamata, sest õpetajate töölepingusse on märgitud, et õppematerjalide koostamise eest kool tasu ei maksta. Minu materjalid on jäänud koolile edasiseks kasutamiseks. Olen ka teadlik sellest, et minu õppetekstid ja harjutused levivad koolis teiste rühma õpetajateni, aga ka keelekursustel õppijate kaudu suuremale kogukonnale. Õppematerjalid on arvutiga trükitud kujul ja jagatud tunni ajal õpilastele, aga ka digitaalsel kujul (eKool/Tahvel), sest õpetaja peab tegema materjalid kättesaadavaks koolist puudunud õpilastele ja ka nendele, kes koopiad on ära kaotanud. Võin öelda, et minu koostatud materjalide vaba levikuga toetan ka teisi eesti keele õpetajaid. Kuna eesti keel teise keelena on sageli rühmadesse jaotatud, siis liiguvad minu materjalid õpilaste kaudu mitme õpetaja kätte.
Kolleegide toetamine
Kolleegide karjäärialane toetamine on toimunud mitmel tasandil:
1. noorte praktikantide juhendamine (tundide vaatlus, katsetamine ja ühised refleksioonivestlused);
2. lahtiste tundide läbiviimine (kindlasti 20 korral);
3. pidev kollegiaalne arutelu eesti keele õpetajate ringis (õppevara valik, õppetöö kulg, metoodilised lahendused, õppijatega suhtlemise praktikad).
Kolleegide toetamine on olnud minu töö loomulik ja järjepidev osa eesti keele ja kirjanduse ning E2 õpetajana. Minu professionaalne tegevus on alati lähtunud organisatsiooni eesmärkidest, milleks on kvaliteetse eestikeelse õppe tagamine, õppijate areng ning õpetajate professionaalse pädevuse hoidmine. Samal ajal olen teadlikult juhindunud nii oma õigustest kui ka kohustustest ning panustanud organisatsioonikultuuri kujundamisse viisil, mis toetab koostööd ja professionaalset dialoogi.
Organisatsiooni eesmärkidest lähtumist näitab eelkõige minu töö õpetajate keeleõppe toetamisel. Olen õpetanud kahte õpetajate rühma (B2 ja C1 tase) ajal, mil keelenõuded muutusid rangemaks ning mitme õpetaja töökoht sõltus eesti keele taseme saavutamisest. Planeerisin õppetöö sihipäraselt ning keskendusin eelisjärjekorras suulise väljendusoskuse arendamisele ja tööalaste suhtlussituatsioonide harjutamisele, sest just need teemad olid minu kooli vene emakeelega õpetajate jaoks kõige olulisemad. See tegevus ei olnud ainult kursuse läbiviimine, vaid otsene panus organisatsiooni jätkusuutlikkusse. Ma toetasin kolleege olukorras, kus nende professionaalne toimetulek ja enesekindlus olid tugeva surve all.
Teiseks olen juhindunud organisatsiooni eesmärkidest õppematerjalide loomisel. Olen koostanud põhjalikud õppematerjalide komplektid nii 2. kui ka 9. klassi eesti keele kui teise keele õppeks, samuti eksamiks ettevalmistavaid materjale muu emakeelega õpilastele. Need materjalid lähtuvad riiklikust ja kooli õppekavast ning toetavad õpitulemuste saavutamist. Kuigi materjalide koostamine ei olnud eraldi tasustatud, olen pidanud oluliseks panustada sisulisse kvaliteeti ja jagada loodud vahendeid ka teiste õpetajatega. Materjalide liikumine rühmade ja õpetajate vahel on kujunenud loomulikuks koostöövormiks, mis tugevdab ainealast kogukonda.
Oma õigustest ja kohustustest lähtun teadlikult. Õpetajana on minu kohustus tagada õppematerjalide kättesaadavus kõigile õpilastele, mistõttu jagan need nii paberkandjal kui ka digitaalselt eKooli või Tahvli kaudu. See tagab võrdse ligipääsu ka puudujatele. Samal ajal olen pidanud oluliseks hoida professionaalseid piire. Näiteks olen aruteludes kvalifikatsiooninõuete üle jaganud kolleegidele infot ja praktilisi soovitusi kõrghariduse omandamise võimaluste kohta, kuid ei ole survestanud neid isiklikes valikutes. Austan kolleegide autonoomiat ning pean oluliseks hinnanguvaba suhtlust.
Minu panus organisatsioonikultuuri kujundamisse avaldub eelkõige koostöise ja avatud suhtluse hoidmise kaudu. Eesti keele kui teise keele õpetajad on oma olemuselt tugevamalt seotud kui erinevate ainete õpetajad, sest jagame vastutust sarnaste õpitulemuste ja eksamitulemuste eest. Osalen regulaarselt ainealastes aruteludes, olen viinud läbi arvukalt lahtisi tunde ning juhendanud praktikante, kellega oleme pärast tundide vaatlust analüüsinud metoodilisi valikuid ja õpilaste reageeringuid. Kuigi töötasin suure tunnikoormuse all ning mul puudus püsiv kabinet – liikusin päeva jooksul mitme korruse vahel –, olen pidanud oluliseks säilitada koostöövalmidus ja professionaalne rahu. Just sellistes tingimustes kujunebki organisatsioonikultuur: kas väsimusest hoolimata hoitakse üksteist või taandutakse omaette. Olen teadlikult valinud esimese tee.
Turvalise ja toetava töökeskkonna kujundamisel olen pidanud oluliseks avatud aruteluruumi loomist, kus metoodilisi raskusi saab käsitleda ilma hukkamõistuta. Keelenõuete karmistumise perioodil oli mitmel õpetajal suur tööalane ebakindlus; minu roll oli pakkuda tuge ja selget tegevusplaani. Samal ajal olen juhtinud tähelepanu töökorralduslikele arendusvajadustele, näiteks püsiva kabineti puudumise mõjule töö efektiivsusele ning vajadusele planeerida ainegrupile regulaarseid koostööaegu, et lõimitud õpe ei jääks juhuslikuks.
Kolleegide professionaalse arengu toetamine on toimunud mitmel tasandil. Lisaks õpetajate keelekursustele olen jaganud metoodilisi võtteid lahtiste tundide kaudu ning osalenud pidevas kollegiaalses arutelus õppematerjalide, hindamiskriteeriumide ja õppijate toetamise praktikate üle. Ma ei täida formaalset juhtimisrolli, kuid tegutsen sisuliselt õpikogukonna liikmena – algatan arutelusid, jagan materjale ja pakun refleksiooni. Koostöine õppimine ei sünni korralduste kaudu, vaid usaldusliku dialoogi tulemusel.
Suhtlemine lapsevanematega on olnud samuti osa minu professionaalsest vastutusest. Olen pidanud arenguvestlusi, kus selgitan eesti keele kui teise keele omandamise etappe ja realistlikke ootusi, ning tutvustanud eksamiks ettevalmistuse põhimõtteid. See aitab kujundada ühist arusaama eesmärkidest. Samuti olen jaganud kolleegidele soovitusi, kuidas keerukates olukordades jääda faktipõhiseks ja professionaalseks ning kuidas selgitada lapsevanematele keeleoskustasemete süsteemi arusaadavalt.
Info ja andmete käsitlemisel järgin läbipaistvuse, kättesaadavuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid. Hindamiskriteeriumid ja õppematerjalid on selgelt sõnastatud ning digitaalselt arhiveeritud, samas õpilaste ja kolleegide isikuandmeid käsitlen ainult tööalase vajaduse piires.
Minu tegevust juhivad üldinimlikud väärtused – austus, õiglus, professionaalsus ja vastutustunne. E2 õpetajana pean eriti oluliseks kultuurilist ja keelelist tundlikkust. Koostööoskust rakendan eesmärkide ühiselt sõnastamisel, olgu selleks õpetajate C1 taseme saavutamine või lõimitud ainetunni kavandamine. Arvestan osapoolte töökoormust, vajadusi ja seisukohti ning jagan vastutust selgelt.
Kolleegide vaheline koostöö ei toimu juhuslikult, vaid on koolis teadlikult planeeritud. Ühised tegevused, kooliülesed üritused ja projektid lepitakse kokku kas regulaarsetel infominutitel või õpetajate koostööajal. Just koostööaeg on see struktureeritud ruum, kus arutatakse läbi nii ainealased küsimused kui ka suuremad kooliülesed ettevõtmised. See tagab, et tegevused ei jää üksikute õpetajate initsiatiiviks, vaid muutuvad kogu organisatsiooni ühisteks kokkulepeteks.
Kõik õpetajad osalevad ürituste organiseerimisel ja läbiviimisel. Kuigi igas koolis on klassivälise töö organisaator, ei tegutse ta isoleeritult, vaid toetub täielikult aineõpetajatele ja klassijuhatajatele. Praktikas tähendab see, et vastutus on jagatud ning iga õpetaja panustab oma aine- või klassipõhise kompetentsiga. Näiteks projektipäevade korraldamisel veavad ühte projekti alati kaks õpetajat, mis loob loomuliku koostööpinna, võimaldab vastutust jagada ja toetab vastastikust professionaalset õppimist.
Samuti on oluline, et suuremate ürituste puhul on kaasatud kogu õpetajaskond. Kui toimub kooli tähtpäev või temaatiline nädal, on igal õpetajal oma roll – kas töötoa läbiviija, juhendaja, hindaja või korraldusliku toe pakkujana. See loob ühtse organisatsioonitunde ja vähendab olukorda, kus vastutus koondub üksikutele inimestele.
Eesti keele õpetajate roll kooliüleste ürituste korraldamisel on tavaliselt mahukam, sest aine iseloomust tulenevalt vastutame mitmete oluliste tähtpäevade tähistamise eest. Nende hulka kuuluvad emakeelepäev ja kirjanduse päev, erinevad tähtpäevad, rahvakalendri sündmused ning sageli ka erinevad viktoriinid ja ainevõistlused. See tähendab täiendavat planeerimist, koostööd ja koordineerimist nii juhtkonna kui ka teiste aineõpetajatega. Samas loob see võimaluse tugevdada kooli identiteeti ja väärtuskultuuri ning tuua esile eesti keele ja kirjanduse keskne roll kooli vaimses ruumis.
Organisatsioonikultuuri kujundamine ei piirdu üksnes õppetöö ja ametlike üritustega. Kollektiivis peetakse oluliseks ka omavahelist suhtlust ja ühtekuuluvustunnet. Tähistatakse kolleegide sünnipäevi, korraldatakse ühiseid väljasõite ning mitteametlikke kohtumisi. Näiteks on toimunud väljasõidud botaanika- ja loomaaeda, väljasõidud Ida-Virumaa puhkekodudesse ning ka ühised reisid välisriikidesse. Olen nendel üritustel alati osalenud, sest pean oluliseks olla osa kollektiivist ka väljaspool klassiruumi.
Eriti selgelt on minu panus kooli väärtusruumi kujundamisse avaldunud töötades venekeelses koolis. Seal olin mina see, kes pidas Eesti Vabariigi aastapäeva kõne kõikidele vanuseastmetele. See ei olnud üksnes formaalne esinemine, vaid teadlikult ette valmistatud väärtuskõne, mille eesmärk oli siduda ajalooline teadmine, riigiidentiteet ja tänapäevane kodanikutunne arusaadavas ja kõnetavas vormis nii noorematele kui ka vanematele õpilastele. Lisaks organiseerisin piduliku kontserdi, mida käisid vaatamas kõik klassid. See tähendas sisulist koostööd õpetajate ja õpilastega, kava koostamist, esinejate juhendamist ning ürituse tervikliku kontseptsiooni loomist.
Samuti olen koostanud Eesti Vabariigi sünnipäevaks viktoriine, mille kaudu õpilased said teadmisi riigi ajaloo, sümbolite ja ühiskondlike väärtuste kohta mängulises, kuid sisulises vormis.
Need tegevused kujutavad endast teadlikku ja järjepidevat panust kooli identiteedi, väärtusruumi ja riigiteadlikkuse kujundamisse, eriti keskkonnas, kus eestikeelne ja -meelne kultuur vajab sihipärast hoidmist ja tugevdamist. Eesti keele õpetajana tajun oma rolli laiemalt kui üksnes aine õpetamist. Olla eesti keele õpetaja, tähendab keele ja kultuuri kandmist, riiklikult oluliste tähtpäevade mõtestamist ning kooli ühtse väärtusruumi kujundamist kogu koolipere jaoks. Minu osalus nii kooli sünnipäevadel, konkurssidel, loomingulistes ettevõtmistes kui ka muudel ühistegevustel ei ole olnud kohustus, vaid loomulik ja austusest lähtuv panus organisatsiooni terviklikku toimimisse. Selline kaasatus peegeldab minu väärtuspõhist suhtumist: ma ei tegutse ainult oma klassiruumis, vaid panustan kooli kui terviku arengusse. Ühine tegutsemine, jagatud vastutus ja vastastikune toetus loovad usaldusliku koostöökultuuri, mille kujundamises olen olnud aktiivne osaline. Vaatamata suurele töökoormusele ja füüsiliselt killustatud töökeskkonnale olen hoidnud koostöövalmidust, jaganud oma professionaalset teadmist ning toetanud nii kolleege kui ka organisatsiooni arengut. Selline on minu teadlik ja järjepidev väärtuspõhine valik õpetajana.