Kumu haridusprogramm

Kumu haridusprogramm kutsub gümnaasiumiklasse näitusele „Anna‑Stina Treumund. Kuidas ära tunda lesbit?“.
Programm keskendub identiteedi ja representatsiooni teemadele, sh queer/kväär‑kultuuri sõnavarale ja nõusoleku vormile. Teavitame aegsasti tundlikust sisust ning loome turvalise arutelukeskkonna. Küsimused ja erivajadused on oodatud.

Näide. Foto näituselt. Muskel; 2015

„Ma ei tohi olla nõrk. Ma ei tohi karta. Ma ei tohi üleliia nutta. Ma ei tohi olla kriitiline. Ma pean edukalt kooli lõpetama. Ma pean raha teenima. Ma pean osalema vähemalt neljal näitusel aastas. Ma pean enda välimuse eest hoolitsema. Ma pean vähemalt ühe lapse sünnitama“ (A-S Treumund).

Drag (sooesitus) on lavaline eneseväljendus, kus rõivastuse, meigi ja maneeride teadliku liialdusega luuakse roll, et uurida ja nihestada naiselikkuse/mehelikkuse norme.

Seda võivad teha kõik sood ja orientatsioonid ning drag ei võrdu transsoolisuse ega kindla seksuaalse sättumusega.

Queer/kväär-kultuur (ingl queer, eesti k kväär) on mõiste, mis koondab LGBTQIA+ identiteete ja praktikaid ning kritiseerib heteronormatiivseid eeldusi:

1. identiteet – enesemääratlus, mis ei mahu hetero- ja kahesoolisuse raamidesse;

2. kultuur – kogukonnaelu, sündmused ja kunstivormid

3. teooria/poliitika – normikriitiline käsitlus representatsioonist, õigustest ja võimusuhetest.

Sõnal queer on kogukonnas neutraalse/positiivne tähendus; kasutada tuleb seda lugupidavalt ja kontekstitundlikult.

Praktikas tähendab millegi kväär’imine nähtuse vaatlemist nii, et tehakse nähtavaks ja küsitavaks vaikimisi eeldatud normid.

Näide. Foto näituselt. Drag; 2009. Pigmendifoto. Eesti kunstimuuseum

Õpetaja vahendab teabe õpilastele

Eesmärk : häälestus, mõistete ühtlustamine; motivatsioon

Vahendusstrateegiad: teksti lihtsustamine; kokkuvõte

Näitusel „Anna-Stina Treumund. Kuidas ära tunda lesbit?“ uurime, kuidas kunst tõlgib ühiskonna teemasid.

Õpilased loevad läbi teemaga seotud lühisõnastiku  ja mõtlevad ühele küsimusele, mida soovitakse esitada klassis või hiljem näitusel.

Arutelureeglid on järgmised: kuulame, küsime, ei sildista.

Õppematerjalid

Tekst 1

Miks tulla näitusele „Anna-Stina Treumund. Kuidas ära tunda lesbit?“ gümnaasiumiklassidele mõeldud haridusprogrammi raames

Anna-Stina Treumundi loomingu kese on lesbi-, trans- ja feministlike kogemuste visualiseerimine ning nende asetamine korraga kunstiajaloo ja nüüdiskultuuri konteksti. Tema fotoseeriad toimivad kollektiivse mälu ja tunnete arhiivina, mis talletavad intiimsusi, sõprussuhteid, poliitilisi hoiakuid ja aktivistlikke võrgustikke. Praktika haakub 1970.–1980. aastate seksuaalsusdebattidega (nt seksisõjad), kus vaieldi pornograafia, seksitöö, BDSM-i (sidumine, distsipliin/domineerimine, allumine, masohhism) ja kväär-kultuuride tähenduse üle. Osa kodanikke nägi neis vägivalla taastootmist, osa võimalust norme õõnestada ja luua alternatiivseid kujutisi.

Eesti avalikus ruumis on nende seoste nähtavus olnud napp; Treumund tõi kväär- ja BDSM-teemad järjekindlalt kunstiväljale ning sidus need rahvusvaheliste subkultuuridega (sh koostöö kväär-feministliku pornoajakirjaga Ménage à Trois). Tema väljendus on situatiivne. Kväär-ajakirjades keskenduvad fotod intiimsusele, samas kui näitusel avalikustatud BDSM-huvist lähtuv fotode ja materjalikäsitluste seeriaga „Õud“ (2015) rõhutab ta materiaalsust ja kujutlusvõimet (nt installatsioon „Seitse“, 2015: köis, nahk, kunstnahk, teras) ning jätab kehad vihjeliseks.

Näide näituselt. Seitse; 2015. Installatsioon (köis, nahk, kunstnahk, teras)

Ta osutab, et muuseumikontekstis peetakse seksuaalsuse kujutamist sageli legitiimseks alles siis, kui see on raamitud kunstiajalooliste viidetega. Nancy Fraseri vastu-avalikkuse mõistest lähtudes lõi Treumund avalikke-intiimseid ruume, mis sündisid sõprussuhetes, kogukondlikes võrgustikes ja ka BDSM-stuudiotes. Nii näitab tema praktika, et kunst võib olla korraga poliitiline ja intiimne, arhiiv ja aktivism. Teosed dokumenteerivad ja provotseerivad: need salvestavad kväär-kogukondade ajendeid ning panevad proovile piirid, mida kunst ja ühiskond on valmis aktsepteerima.

Miks tulla näitusele gümnaasiumiklassiga?
Anna-Stina Treumundi looming seob lesbiidentiteedi ja kväär-kogukonna nähtavuse, feministliku aktivismi, ajaloolise mälu taastamise ning keha ja seksuaalsuse uurimise ühtseks tervikuks, et mõtestada nii isikliku kui ka ühiskondliku tasandi küsimusi. Tema teosed loovad eluloolise ja kogukondliku arhiivitunde, lammutavad stereotüüpe ning vaatlevad Eesti (kunsti)ajalugu kväär-pilguga, kasutades irooniat ja bravuurikat eneseväljendust. Autoportreed, naise naudingu kujutamine ja BDSM-viited nihutavad nn poisteklubi norme, samal ajal kui meediakriitiline „Luuser“ (2011) vaidlustab macho-mehelikkust ja homofoobiat, ning plakatiseeria „Skin/Nahk“ (2015) osutab avalikus ruumis rassismile ja nähtamatuks tehtud erinevustele. Kogu loomingu tasandil avavad Treumundi teosed kväär-kogukonna nähtavust („Sina, mina ja kõik, keda me ei tea“), kunstiajaloo alternatiivseid tõlgendusi („Naine Marju Mutsu joonistuste nurgas“), naise naudingu fookust („Ühe võimaliku orgasmi algus“) ning keha materiaalsust ja kujutlusruumi („M-i märg unenägu“, „Õud“).

Sari „Luuser“; fotod „Peeter“, „Martin“, „Veiko“; „Lauri“; 2011

Näide. Foto näituselt.

„Ma olen ehitaja Eestist. Ehitan Soomes maju. Ma olen abielus. Mul on kolm last erinevate naistega. Mul on nelja magamistoaga korter. Laen on 2082 aasta suveni. Mu autol on nahkistmed. Sain nad väga odavalt samal tänaval elavatelt türklastelt. Ma vihkan immigrante ja pedesid. Ma arvan, et tõeline mees vihkab kõike, mis on temast erinev. Ma olen tõeline Mees“ (A-S Treumund).

Gümnaasiumiklassidele mõeldud Kumu haridusprogramm „Mille eest sina seista tahad?“ seob Anna-Stina Treumundi loomingu identiteedi, nähtavuse ja representatsiooni küsimustega ning arendab samal ajal kriitilist mõtlemist ja empaatiat. Kuraatorituurid loovad kunstiloolise ja ühiskondliku raami; Aktivismikool tutvustab kogukonnatöö loogikat; töötoad ja klassitöö keskenduvad nõusoleku, turvalisuse ja visuaalse keele teemadele ning õpetajate infopäevad pakuvad tuge tundlike küsimuste professionaalseks käsitlemiseks.

Näitus „Anna-Stina Treumund. Kuidas ära tunda lesbit?“ on tihe ja faktipõhine sissevaade kunstniku ellu ja põhimõtetesse ning tema julgusse kujutada naise naudingut, kaardistada kväär-ajalugu ja hoida kogukondlikku väärikust nähtavana. Näitus on avatud 11. jaanuarini 2026 Kumu 5. korruse kaasaegse kunsti galeriis.

(Allikas: õpetaja koostatud)

Vahendamistoimingud ja -strateegiad

mõistete queer, drag, BDSM neutraalne selgitus;

ajalooliste viidete avamine (remake, parafraas);

juhendatud vaatlus ja mõtle–rühm–jaga;

märkmete tegemine ja (anonüümsed) küsimused.

Nii toimivad teosed ühtaegu teadmise vahendaja ja dialoogi käivitajana ning aitavad õppijatel luua tähendusi, väidelda argumenteeritult ja mõista, kuidas kunst nihutab piire, mida ühiskond on valmis mingil määral aktsepteerima.

Anna-Stina Treumundi elulugu

Sündinud 18.06.1982 Tallinnas; lahkus 30.05.2017.

Haridus: Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium.

Fotograafia BA Tartu Kõrgemast Kunstikoolist (2007), MFA Eesti Kunstiakadeemias (2010); täiendas end Vilniuse Kunstiakadeemias (Erasmus, 2005–2006) ja Viini Kunstiakadeemias; õppis soouuringuid Linköpingi Ülikoolis ning EKA doktorantuuris.

Töötas vabakutselise fotograafi ja juhendajana (EKA loengud; fotoring).

Õpetaja koostatud haridusprogrammi mudel

1. Sissejuhatus koolis. Õpetaja tutvustab näitust ja loob eelteadmised; õpetaja vahendab muuseumist saadud infot.

2. Külastus KUMUs. Kuraatori ja õpetaja ühine vahendamine, töölehed, grupitöö.

3. Järeltegevus koolis. Õpilased loovad plakati teemal „Mida tähendab nähtavus?“ või „Mille eest sina seista tahad?“.

Loominguline ülesanne: plakat

Toiming: Loominguline vahendamine

Kasutatakse visuaalseid elemente, lühilauseid ja sümboolikat.

Strateegia: Visuaalse materjali toel selgitamine – pildi ja teksti koosmõju.

Õpiväljund: Õpilased loovad ja edastavad oma sõnumi, mis seostub Treumundi põhimõtetega

KUNSTINÄITUSEL

Kuraatori avasõnad õpetajatele ja õpilastele

Täna vaatame kolme peatükki: nähtavus, ajalugu, keha. Teosed tõstatavad küsimusi; vastuseid otsime koos. Kui miski tekitab ebamugavust, võib võtta vaatleja rolli. See on ka osalemine.

Eesmärk: mõtestada näitust kui tihedat teksti; jaotada keerukas info osadeks

Näitusel. Vahendamistoiming: märkmete tegemine; küsimuste kogumine; Vahendamisstrateegiad: juhendatud vaatlus (motiiv – mõiste – emotsioon – küsimus – seos; vaikne vaatlus; täidetud tööleht

Haridusprogramm „Kuidas ära tunda lesbit?“ klassis

Sihtgrupp: 11. klass (25 eestikeelset õpilast ja 11 venekeelset õpilast; kellest 17 on poisid ja 19 tüdrukud)
Keeletase: B2–C2
Eesmärgid:

1. Mõtestada Anna-Stina Treumundi loomingu kaudu kunsti kui eneseväljenduse vormi, identiteedi kujunemist, ühiskondlike normide toimimist ning soorollide vaidlustamist ja ümbermõtestamist.

2. Arendada vahendamisoskusi (teksti, arusaamade ja suhtluse vahendamine).

Arutelu + tekst Nr 2 kriitiline lugemine; raamistik: väide-tõend-arutlus; refleksioon; mõistekaart;

Lihtsustamine; keerulise telksti parafraseerimine; mudel: loe-too välja võtmesõnad – kirjuta oma sõnadega – kontrolli täpsust; parafraas + terminisõnastik

1. Vahendamistoimingud

A. Teksti / uue informatsiooni vahendamine enne näituse külastamist

Ülesanne: õpilased saavad näitust tutvustava teksti (eesti keeles; vt tekst nr 1), mille on kirjutanud õpetaja.

B2-taseme õpilased: toovad tekstist välja põhiteabe, koostavad mõistekaardi ja edastavad selle oma sõnadega rühmakaaslastele (4 õpilast rühmas);

C1–C2-taseme õpilased: teevad kokkuvõtte tekstist ning analüüsivad, kuidas tekstis on kasutatud termineid (nt queer, lesbi, identiteet jne;  rühmas 4 õpilast) ning tutvustavad seda klassile.

Õpiväljund: oskus eristada olulist infot, sõnastada ümber ja kohandada keelt vastavalt klassi tasemele.

B. Kunstinäituse külastamine

Teoste lähilugemine KUMUs

Toiming: Visuaalne vahendamine

Klass jagatakse rühmadeks (kolm inimest): iga alarühm uurib ühte saali üles pandud Treumundi teoseid.

Samm 1: kirjeldus (kunstiteose pealkiri; mida näed, ilma tõlgenduseta).

Samm 2: tõlgendus (mida võiks teos ühiskonnast ja identiteedist öelda?).

Strateegia: Keeruka info osadeks jaotamine – esmalt faktid, siis tõlgendus.

Õpiväljund: Õpilased eristavad kirjeldust ja analüüsi; seostavad visuaalse sõnumi ühiskondliku teemaga.

C. Arutelu. Arusaamade vahendamine pärast näituse külastamist

Õpetaja jagab koopiad Treumundi teostest raamatutest

„Anna-Stina Treumund. Kuidas ära tunda lesbit? How to REcognise a Lesbian?“ Eesti Kunstimuuseum KUMU, Tallinn 2025;

„Anna-Stina Treumund; Tartu Kunstimuuseum; Tartumus 2017

Ülesanne: neljast õpilasest koosnevad rühmad loovad näitusetööde põhjal mõistekaardid teemadel

a) sugu ja kunst;

b) normid ja vastupanu;

c) identiteet, kas nähtav või ei.

Toiming: Mõistekaartide abil fotode sisu kokkuvõtlik vahendamine;  suuline vahendamine

Väited (nt „Kunst peab olema provokatiivne“, „Norme on vaja, et ühiskond toimiks“ jne).

Väikestes gruppides arutletakse poolt- ja vastuargumente.

Õpilased selgitavad oma grupis teistele mõisteid ja lisavad isiklikke arusaamu ning arendavad neid ühiselt edasi.

Iga rühm selgitab mõisteid, jagab isiklikke seisukohti ja seob need ühisesse mõistekaartide võrgustikku.

Strateegiad:

Arusaamade vahendamine: iga õpilane lisab enda perspektiivi; õpilased jagavad isiklikke ja kultuurilisi vaatenurki.

Keele kohandamine: C1–C2 õpilased selgitavad keerukamaid mõisteid; B2 õpilased proovivad lihtsustada ja siduda näidetega.

Visuaalse materjali toel selgitamine: mõistekaardid seovad teksti ja pildid.

Õpiväljund: Õpilased õpivad erinevaid vaatenurki ühitama ning arendavad empaatiat ja arutlusoskust. Õpilased arendavad argumenteerimisoskust ja empaatiat erinevate seisukohtade suhtes.

3. Suhtluse vahendamine

Ülesanne: rollimäng rühmades teemal „Muuseumivestlus;“ osa õpilasi on näituse külastajad, osa giidid.

Giidid vahendavad teistele tundlikke teemasid (nt stereotüübid, nähtavus, võrdsus).  

Külastajad esitavad küsimusi.

Strateegiad:

a) Suhtluse vahendamine: erineva taustaga õpilased õpivad dialoogi pidama.

b) Keeruka info osadeks jaotamine: giidid selgitavad loomingu tagamaid samm-sammult.

c) Keele kohandamine: arusaadav keel vene emakeelega õppijatele.

Õpiväljund: Õpilased arendavad oskust käsitleda tundlikke teemasid arusaadavalt ja lugupidavalt ning õpivad arvestama erineva kultuurilise ja isikliku taustaga grupikaaslaste seisukohtadega; õpilased edendavad dialoogi ja lahendavad arusaamatusi ning loovad turvalise ja lugupidava arutelu.

Võimalikke  vahendamisstrateegiaid

Anna-Stina Treumundi loomingu käsitlemine pakub mitmekesiseid võimalusi vahendamiseks, sest tema teosed puudutavad samaaegselt nii kunsti kui ka ühiskondlikke väärtusküsimusi. Õpilaste aktiivne kaasamine ja erinevate taustateadmiste arvestamine aitab luua turvalise ja sisuka õpikeskkonna

a) Seostamine eelteadmistega.
Õpilased ühendavad Treumundi töödes tõstatatud teemad oma varasemate teadmistega kirjandusest ja ühiskonnaõpetusest. Näiteks saab paralleele tuua feminismist eesti kirjanduses (nt Betti Alveri või Viivi Luige loomingus) või arutada inimõiguste küsimusi demokraatliku ühiskonna kontekstis. Nii tekib arusaam, et kunst ei eksisteeri vaakumis, vaid suhestub teiste ainete ja ühiskondlike protsessidega.

b) Keele kohandamine.
Klassi kakskeelne koosseis annab võimaluse kasutada keelt vahenduse tööriistana. Venekeelsed õpilased harjutavad nähtuste / kunsti vahendusel edastatava mõtete arusaadavat väljendamist eesti keeles; eestikeelsed õpilased lihtsustavad keerukaid mõisteid (nt queer, drag, iroonia), et need oleksid kõigile arusaadavad. Selline vastastikune kohandamine toetab keeleoskuse arengut ja kultuuridevahelist suhtlust.

c) Keeruka info osadeks jaotamine.
Teemad nagu sooline identiteet, nähtavuse poliitika ja ühiskondlike normide kriitika võivad õpilastele tunduda esmapilgul liiga abstraktsed. Seetõttu jagatakse need väiksemateks alamküsimusteks: Mida tähendab olla nähtav?

Kuidas mõjutavad norme inimesed, kes nendega ei sobitu?

Millised on võimalused vastupanuks?

Samm-sammuline käsitlus aitab õpilastel teemasid sügavuti mõista.

d) Visuaalse materjali toel selgitamine.
Treumundi teoste koopiad, märksõnad ja mõistekaardid toimivad õpilaste arutelu ja seletuste seisukohalt tugipunktidena. Nähtav ja käega katsutav materjal aitab keerulisi ideid paremini siduda ja loob ruumi loovaks mõtete vahetamiseks.

Õpiväljundid ja lõiming teiste õppeainetega

1. Eesti keel ja kirjandus: õpilased harjutavad teksti mõistmist ja tõlgendamist, kasutavad uusi mõisteid (queer, drag, stereotüüp, iroonia) ning loovad arutlevaid tekste. Näitusekogemus rikastab diskursuse analüüsi ja argumenteerimisoskust.

2. Ühiskonnaõpetus/filosoofia: arutelud keskenduvad inim- ja vähemuste õigustele, väärtusdilemmadele ja kodanikupädevusele. Õpilased saavad kogemuse, kuidas kultuurilised ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimeste elu.

3. Kunstiõpetus: õpitakse arutlema nüüdiskunsti üle; uuritakse, kuidas kunst kasutab pilte/fotokunsti ja sümboleid ideede väljendamiseks, ning milliseid erinevaid väljendusviise fotokunstnikud omavahel ühendavad; õpitakse mõtestama kaasaegset kunsti, analüüsima visuaalse keele vahendeid ja väljendusvõimalusi. Treumundi looming seob kunsti ja ühiskonna küsimused tervikuks.

4. Ajalugu/kultuurilugu: näituse kaudu avaneb ülevaade Eesti 2000.–2010. aastate kunstist ja selle sotsiaalsest kontekstist. Õpilased näevad, kuidas kunst peegeldab ja mõjutab ühiskondlikke muutusi.

Õpioskused: näitusel arendatakse märkmete tegemise oskust; rühmatööna kokkuvõtete koostamise ja mõistekaartide loomise oskust, samuti kultuuridevahelist suhtlust ja empaatiavõimet.

TEKST 2. Seksuaalsuse nähtavaks tegemine: Anna-Stina Treumund ja avalikkus

Looming

NT Isikunäitus „M-i märg unenägu“, 09.12.2016—26.02.2017 Tartu Kunstimuuseumis

Näitused: 2007; 2010; 2011; 2013; 2015; 2016; 2025–2026

Näide. Foto näituselt. M-i märg unenägu; 2015. Pigmentfoto

Katkeid intervjuust Anna-Stina Treumundiga

Treumundi looming seostub Nancy Fraser’i mõistega vastu-avalikkusele, mis on vähemusgruppide loodud alternatiivne ruum, kus sõnastatakse identiteete ja vajadusi väljaspool domineerivat avalikkust. Tema fotod ja aktsioonid koondasid just selliseid queer-, lesbi- ja feministlikke väljaastumisi, mis olid ühtaegu avalikud ja intiimsed, sündides sõprussuhetest, kogukondlikes võrgustikes ja isegi BDSM-stuudiotes.

RA: Millal sai sinu seksuaalsest orientatsioonist loomingu kese?
AST: Seksuaalsus on inimese identiteedi osa. Eestis ümbritsevad seda endiselt ignorantsus ja foobiad. Postsovetlikus ruumis on juba naiseks olemine katsumus – naist nähakse pigem objektina, mitte mõtlevana.

RA: Räägi projektist „Sina, mina ja kõik, keda me ei tea“.
AST: See oli mu magistritöö (2009), esimene Eesti LGBT kunstiprojekt. Tundsin, et kogukond vajab nähtavust. Perekonna asemel olen alati tundnud tugevamat sidet kogukonnaga. Näitusel olid ka autoportreed õega, keda kujutasin oma teise minana. Olen loonud fotodega queer-maailma ja -arhiivi, milles feminism, queer ja identiteet said esimesteks prioriteetideks.

RA: Miks eelistad enda keha kujutamist?
AST: Fotograafia on olnud enesetutvuse vahend. Aastaid kaamerasse vaatamine aitas luua enesekuvandit. Enda pildistamine eraldas mind rollidest ja sundis eneseanalüüsile. Võõraid pildistan harva, sest see ei kõneta mind.

RA: Milline ühiskondlik taust su loomingut mõjutas?
AST: 1990. aastatel domineerisid Eestis homofoobsed stereotüübid, homoseksuaalsust esitleti kui haigust või läänest toodud nähtust. Kapitalism tõi kaasa eraldumise – vähemused, puudega inimesed ja maapiirkonnad jäeti nähtamatuks. Naine teenis endiselt vähem kui mees. Töös „Luuser 2011“ lõin neli karakterit homofoobide meediakuvanditest, kasutades musta huumorit ja meediakriitikat.

RA: Oled teinud ka videoid, nt „Nurgas“ ja „Princess Diaries II or Who Wouldn’t Like to Be a Queer-Feminist Artist in a Post-Soviet Country“. Kas plaanid jätku?
AST: Praegu mitte – viimase viie aastaga on ühiskond liikunud paremale ja on liiga vara otseseks järjeks.

(Allikas: õpetaja koostatud. Intervjuu teksti on suures mahus vähendatud)

Ülesanded 1-11

Vahendustoimingud ja -strateegiad

Intervjuu eesmärk on tuua õpilastele kunstniku hääl vahetult kätte (vahendada), arendada nende analüüsi- ja empaatiaoskust, ning näidata, kuidas kunst, identiteet ja ühiskond on tihedalt põimunud.

1. Kunstniku isikliku tausta mõistmine

2. Identiteedi ja kogukonna teema avamine

3. Kriitilise mõtlemise arendamine

4. Keele õppimine (uued mõisted (queer, identiteet, stereotüüp)); kakskeelses klassis eri taustaga õpilased õpivad keerulisi nähtusi sõnastama eesti keeles.

5. Empaatia ja sotsiaalsete oskuste arendamine

6. Kunsti ja ühiskonna seoste näitamine. Treumundi teosed ei ole üksnes visuaalsed, vaid ka ühiskondlikud avaldused ning intervjuu aitab õpilastel mõista, kuidas kunst võib olla korraga protest, päevik ja arhiiv.

Vahendustegevused kõigi ülalpool märgitud kategooriate puhul: vahendatakse teksti (töö tekstiga, loovteksti analüüsimine ja kriitiline hindamine, arvamuse avaldamine loovteksti kohta), arusaamu (ideede üle arutlemise hõlbustamine, rühmasisene koostöö ja tähenduse loomine), suhtlust (vaba mõttevahetuse vahendamine, tundlikes olukordades ja lahkarvamuste korral suhtluse hõlbustamine, mitmekultuurilise suhtluskeskkonna hõlbustamine) ning rakendatakse vahendamisstrateegiaid (mõttetiheda teksti laiendamine, keele ja teksti kohandamine, keeruka info osadeks jaotamine, eel teadmistega seostamine).

7.  Arusaamade vahendamine – lähilugemine ja arutelu

Õpilased loevad katkeid intervjuust ja märgivad ära laused või mõtted, mis neile tunduvad olulised (nt seksuaalsus kui identiteedi osa, kogukonna tähtsus, naise roll postsovetlikus ühiskonnas).

Strateegia: igaüks selgitab, miks ta just selle mõtte valis, ning grupis võrreldakse arusaamu.

Eesmärk: õppida eristama isiklikke kogemusi ja laiemat ühiskondlikku konteksti.

8. Keele kohandamine – keeruliste mõistete seletamine

Õpilased tõlgivad intervjuus esinevad raskemad mõisted (queer, identiteet, stereotüüp, konservatiivne lesbi) lihtsamasse keelde.

Strateegia: C1–C2 taseme õpilased selgitavad B2 tasemele mõistet arusaadavalt; venekeelsed õpilased harjutavad eestikeelset väljendust.

Eesmärk: kinnistada erialakeelt ja arendada üksteisele seletamise oskust.

9. Seostamine eelteadmistega – kirjandus ja ühiskonnaõpetus

Siduda intervjuus mainitud teemad (nt Jane Eyre, feminism, meediastereotüübid, homofoobia 1990ndatel) varasemate koolitundides õpituga.

Strateegia: arutelu – kas nõustud Treumundi kriitikaga või näed mõnd teist vaatenurka?

Eesmärk: luua sild kirjanduse, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse vahel.

10. Visuaalne ja loominguline vahendamine – teoste rekonstrueerimine

Õpilased valivad intervjuus mainitud töö (nt „Sina, mina ja kõik, keda me ei tea“, „Luuser 2011“, „Nurgas“ või mõne teise teose) ja loovad selle põhjal skeemi, plakati või mini-stsenaariumi.

Strateegia: keerulised ideed (nt stereotüüpide kriitika, queer-narratiiv) muudetakse visuaalseks ja arutletakse ühiselt.

Eesmärk: õppida mõistma, kuidas isiklik kogemus saab kunstiks muutuda.

11. Suhtluse vahendamine – rollimäng „ajakirjanik ja kunstnik“

Õpilased moodustavad paarid – üks on ajakirjanik, teine Treumund. Nad kordavad intervjuu küsimusi ja improviseerivad oma vastused.

Strateegia: empaatia harjutamine – panna end kunstniku positsiooni.

Eesmärk: arendada dialoogioskust ja mõista erinevate vaatenurkade sotsiaalset tähendust.