Õpetaja väärtusruum ja selle rakendamine õppetöös
Sisukord
Õppija individuaalsus
Turvaline ja toetav õpikeskkond
Avatus, sallivus ja kultuuriline mitmekesisus
Vastutus
Koostöö
Eneseareng
Julgus mõelda
Kuidas minu haridustee ja karjäär on kujundanud väärtusi ja valikuid?
VÄÄRTUSTUNNID
TUND 1 Teema
Sõnadel on mõju: vastutus, sallivus ja austus keelekasutuses
TUND 3
Teema
Keel ei kirjelda ainult maailma, vaid kujundab seda
NÄIDISVASTUSED
C1-TASE. NÄIDISVASTUSED
Teema: Sõnade mõju: kuidas minu keel mõjutab teisi
TUND 2
Minu õpetajatööd kannab veendumus, et kool ei ole üksnes teadmiste edastamise koht, vaid väärtusruum, kus kujunevad õppija hoiakud, mõtlemine ja vastutustunne nii iseenda kui ka ühiskonna ees. Õpetaja roll selles protsessis on määrav, sest just õpetaja sõnade, valikute ja käitumise kaudu muutuvad kooli väärtused igapäevaseks praktikaks.
Õppija individuaalsus
Pean keskseks väärtuseks õppija individuaalsuse austamist ja arengut. Õppijad erinevad oma võimete, huvide, tempo ja tausta poolest ning seetõttu peab ka õpetamine olema paindlik ja diferentseeritud. Eesti keele ja kirjanduse tund annab selleks eriti head võimalused, sest keele- ja tekstipõhine õpe võimaldab arvestada õppija isiklikke kogemusi, maailmataju ja eneseväljendusviisi. Rakendan seda, pakun valikuvõimalusi teemade, tekstide ja ülesannete osas ning suunan õppijaid kujundama oma mõtlemist ja seisukohti argumenteeritult.
Turvaline ja toetav õpikeskkond
Oluliseks pean turvalist, toetavat ja lugupidavat õpikeskkonda, kus eksimine on loomulik osa õppimisest. Õppijal peab olema julgus küsida, arvata ja kahelda. Eesti keele tund on koht, kus saab teadlikult harjutada viisakat vaidlust, kuulamisoskust ja eri vaatenurkade mõistmist. Seisan selle eest, et klassiruumis kehtiks vastastikune austus ning keelekasutus ei kahjustaks õppija väärikust, vaid toetaks eneseväljendust ja enesekindlust.
Avatus, sallivus ja kultuuriline mitmekesisus
Keele- ja kirjandusõpetus on olemuslikult seotud avatuse ja sallivusega, sest tekstid peegeldavad erinevaid kultuure, väärtushinnanguid ja eri maailmapilte. Minu jaoks on oluline käsitleda kirjandust ja meediatekste nii, et õppijad mõistaksid arvamuste paljusust ning õpiksid eristama argumenti eelarvamusest. Rakendan seda tekstianalüüsi, arutluste ja loovkirjutamise kaudu, kus väärtustatakse põhjendatud seisukohti ja empaatilist mõtlemist.
Vastutus
Õpetajana pean oluliseks vastutuse ja mõju teadvustamist. Keelekasutus loob reaalsust – sõnad kujundavad hoiakuid ja suhteid. Eesti keele tund on sobiv koht arutada, kuidas keel mõjutab ühiskonda, kuidas sünnivad stereotüübid ning kuidas keele abil saab üksteist toetada või kahjustada. Õpetan õppijaid märkama keele mõju avalikus ruumis, meedias ja igapäevases suhtluses ning võtma vastutust oma väljendusviisi eest.
Koostöö
Usun, et õppimine on koostöine protsess. Eesti keele ja kirjanduse tund võimaldab teha rühmatöid, arutelusid ja ühiseid projekte, kus õppijad harjutavad vastutuse jagamist, kuulamist ja ühise tulemuse nimel tegutsemist. Olen valmis lõimima kooli väärtusi ka teematundidesse, arutelupäevade või väärtustele pühendatud õpitegevustesse, sest keeleõpetus sobib koolikultuuri ja ühiskondlike teemade mõtestamiseks.
Eneseareng
Pean oluliseks enesearengut ja õppivat hoiakut nii õppija kui ka õpetaja puhul. Õpetaja ei ole staatiline teadmiste allikas, vaid õppiv professionaal, kes reflekteerib oma tööd ja on avatud tagasisidele. Rakendan seda ka õppetöös, suunates õppijaid eneseanalüüsile, eesmärkide seadmisele ja õppimise mõtestamisele.
Julgus mõelda
Minu väärtusruumi kuulub lahendustele keskendumine ja julgustav mõtteviis. Keele- ja kirjandustunnis saab arutada keerulisi ühiskondlikke teemasid nii, et need ei viiks küünilisuse või vastandumiseni, vaid aitaksid mõista probleemide põhjuseid ja võimalikke lahendusi. Pean oluliseks, et õppija kogeks, et tal on hääl ja mõju ning et mõtestatud arutelu on demokraatliku ühiskonna alus.
Õpetajana seisan väärtuste eest, mis toetavad õppija arengut, inimeste väärikust, vastutust, sallivust ja teadlikku mõtlemist. Eesti keele ja kirjanduse tund on minu jaoks loomulik keskkond nende väärtuste rakendamiseks, sest keel ei ole ainult õppeaine, vaid vahend maailma mõistmiseks ja kujundamiseks. Seetõttu näen oma rolli mitte ainult aine õpetajana, vaid ka väärtuskasvatuse teadliku kandjana koolikultuuris.
Minu väärtusruumi kujunemine
/Minu haridustee ja tööalased valikud on kujunenud järjepidevalt soovist olla parem õpetaja ning tulla toime muutuvate ootuste ja õppijate vajadustega. Õpetajatöö on olnud minu jaoks keskne eluvaldkond, mistõttu olen korduvalt täiendanud oma teadmisi ja oskusi ka siis, kui see on nõudnud ajaliselt ja vaimselt suurt pingutust.
Filoloogiline haridus on andnud mulle keelelise täpsuse, analüütilise mõtlemise ja kultuurilise vaate, mis on eesti keele ja kirjanduse õpetamisel vältimatud. Keele õpetamine ei ole minu jaoks ainult grammatika või tekstianalüüs, vaid identiteedi, mõtlemise ja eneseväljenduse kujundamine. See arusaam on suunanud mind otsima seoseid keele, ühiskonna ja inimese sisemaailma vahel.
Õpetajatöö käigus tekkis vajadus laiemate pedagoogiliste teadmiste järele, eriti olukordades, kus õppijad erinesid oma võimete, tausta ja toimetuleku poolest. See oli põhjus, miks alustasin eripedagoogi-nõustaja õpinguid. Soovisin paremini mõista õppimisraskusi, käitumismustreid ja toetamise võimalusi ning olla koolis mitte ainult aineõpetaja, vaid ka toetav ja mõistev täiskasvanu.
Need kujundasid minu professionaalset identiteeti väga tugevalt. Nende kogemuste kaudu süvenes veendumus, et:
– õpetaja vastutus ei piirdu aineprogrammiga;
– õppija vajab eelkõige turvalist ja väärikat kohtlemist,
– haridus peab olema paindlik ja inimese võimeid arvestav.
Tervise- ja kehakultuuri alane ettevalmistus ning pidev huvi tervise, heaolu ja elukvaliteedi vastu on aidanud mul näha õppijat tervikuna: vaimsete, füüsiliste ja sotsiaalsete vajadustega inimesena. See on mõjutanud minu õpetamisstiili, kus väärtustan tasakaalu, töövõimet, enesehoidu ja vastutust.
Õppematerjalide loomine on süvendanud veendumust, et hea õpetamine eeldab süsteemsust ja selgust. Õppija peab mõistma, miks midagi õpitakse ja kuidas see seostub päriseluga. Seetõttu pean oluliseks arusaadavat keelt, loogilist struktuuri ja tähenduslikku sisu.
Kokkuvõttes on minu haridustee ja karjäär kujundanud järgmisi põhiväärtusi:
– õppija väärikus ja individuaalsus,
– vastutus ja professionaalsus õpetajatöös,
– pidev eneseareng,
– haridus parandab inimese elukvaliteeti;
– õpetaja on suunaja, toetaja ja mõtestaja.
Väärtustunnid
Alljärgnevalt esitan õppematerjalid ja tunnistsenaariumid, mille eesmärk on lõimida väärtuskasvatuse teemad eesti keele tundidesse. Materjalid on koostatud nii, et need sobiksid erineva keelevaldamise tasemega õppijatele ning võimaldavad arendada nii keeleoskust kui ka väärtusteadlikkust. Iga tegevuse ja ülesande juurde on lisatud võimalikud vastused, mis toetavad õpetajat tunni läbiviimisel ning arutelude suunamisel.
Milliseid väärtusi võib siduda koolikeskkonnaga?
Märksõnad: lugupidamine, turvalisus, usaldus, sallivus, hoolivus, õiglus, vastutus, ausus, koostöö, avatuse, kaasatus, võrdsus, empaatia, eneseväärikus, õppimisrõõm, toetus, kuulamisoskus, mõistmine, väärikus, juurdekasvuuskumus
| Teema: Sõnade mõju: kuidas minu keel mõjutab teisi Õppeaine: eesti keel Tase: B1–B2 Kestus: 45 min Väärtuskasvatust lõimiv keeleõpetuse tund |
| Tunni eesmärgid Õpilane 1. mõistab, et keelekasutus mõjutab inimesi ja suhteid; 2. oskab eristada toetavat ja kahjustavat keelekasutust; 3. väljendab oma arvamust viisakalt ja põhjendatult; 4. reflekteerib oma vastutust suhtlemisel. Seosed kooli väärtustega 1. inimeste väärikus ja lugupidamine 2. vastutus ja sõnade mõju teadvustamine 3. turvaline ja toetav õpikeskkond 4. julgus mõelda ja arvamust avaldada 5. avatus, loovus ja koostöö |
| 1. Sissejuhatus (5 min) Õpetaja kirjutab tahvlile kaks lauset: 1. Sa ei oska nagunii. 2. Sul ei tulnud seekord välja, aga harjutades läheb paremaks. Küsimused Milline on nende lausete mõju sulle? Kuidas end tunned? Kumb lause toetab? Miks? Kas mõlemad annavad edasi sama mõtet? Arutelu juhib mõistmisele, et sõnum võib olla sama, kuid mõju avaldub selle esitamise viisist. |
Õpetaja väärtusruum
Iga päev kasutame sadu sõnu, mõtlemata sellele, kuidas need teisi mõjutavad. Keele abil saame üksteist julgustada, toetada ja mõista, kuid samade on võimalik sõnadega ka haiget teha või kedagi alandada. Sageli ei ole probleem mitte selles, mida öeldakse, vaid kuidas seda tehakse.
Toetav keelekasutus arvestab teise inimese tunnetega. See ei tähenda, et alati peab nõustuma, vaid et eriarvamust saab väljendada lugupidavalt. Näiteks võib kriitika aidata areneda, kui see on selge ja viisakas. Solvav või sildistav keel seevastu tekitab vastuseisu ja hirmu eksida.
Kool on koht, kus õpitakse mitte ainult aineid, vaid ka suhtlemist. Turvalises õpikeskkonnas julgevad õppijad küsida, arvata ja eksida. Igaühel on vastutus oma sõnade eest, sest keel kujundab nii suhteid kui ka koolikultuuri.
Et mõista, kuidas sõnade mõju avaldub igapäevases koolielus, vaatame kahte lihtsat olukorda. Mõlemad on tuttavad, kuid nende tulemus on väga erinev, ja seda ainult keelekasutuse tõttu.
Juhtum 1. Ma lihtsalt ütlesin tõtt
(väärtusi eirav käitumine)
Rühmatöös esitab Markus oma osa. Ta pole päris kindel, kas kõik on õigesti tehtud.
Karl ütleb valjusti:
„No see on küll täielik jama. Kas sa üldse aru saad, mida me tegema pidime?”
Klass jääb vaikseks. Markus ei küsi enam midagi ega paranda oma tööd, kuigi tal oleks olnud võimalus. Karl arvas, et ta oli lihtsalt aus, kuid tema sõnad mõjusid alandavalt. Tõde öeldi välja, kuid viisil, mis ei aidanud kedagi edasi.
Juhtum 2. Proovime koos
(Hea tava ja väärtusi toetav käitumine)
Samas olukorras ütleb Karl seekord:
„Ma arvan, et siin võib üks koht natuke segaseks jääda. Vaatame selle koos üle. Mul endal läks ka alguses sassi.”
Markus naeratab ja küsib täpsustusi. Rühm parandab töö ära ja esitab selle õigel ajal.
Karl ei kaotanud oma arvamust, aga valis sõnad nii, et keegi ei kaotanud enesekindlust. Lisaks sai kogu rühm töö tehtud, kusjuures keegi ei pidanud pärast ütlema, et see oli lihtsalt nali.
1. Märgi, kas väide on õige (Õ) või vale (V).
1. Keele mõju sõltub ainult sõnade tähendusest.
2. Toetav kriitika võib aidata inimesel areneda.
3. Solvav keelekasutus julgustab õppijat rohkem pingutama.
4. Koolis õpitakse ka suhtlemisoskust.
2. Lühivastused. Vasta 1–2 lausega.
1. Miks on oluline, kuidas me oma mõtteid väljendame?
2. Mida tähendab sinu arvates „vastutus oma sõnade eest?
3. Rühmatöö (15 min). Iga rühm saab ühe olukorra. Arutage ja vastake:
1. Kaaslane panustab rühmatöösse väga vähe.
2. Sõber saab kehva hinde.
3. Klassikaaslane avaldab arvamuse, millega sa ei nõustu.
Küsimused rühmale
1. Kuidas ei tohiks selles olukorras rääkida?
2. Kuidas saaks sama mõtet väljendada lugupidavalt?
Rühmad esitavad ühe näite klassile.
4. Reflektsioon (10 min). Kirjalik mõtisklus. Lõpeta laused:
Täna sain aru, et sõnad võivad …
Edaspidi püüan suhtlemisel rohkem …
Minu jaoks on lugupidav keelekasutus oluline, sest …
Soovi korral loeb õpetaja mõned vastused anonüümselt ette.
Hindamine
– kujundav tagasiside arutelus ja rühmatöös
– refleksiooniteksti sisu ja oma seisukoha põhjendamine (mitte keelelised vead)
Õpetaja
– suunab arutelu hinnanguvabalt;
– julgustab eri arvamusi
– seob keeleõppe väärtuskasvatusega.
Tund 2
| Teema Sõnadel on mõju: vastutus, sallivus ja austus keelekasutuses |
| B2-TASE Tunni eesmärk Õpilane – mõistab, et keelekasutus mõjutab teisi inimesi; – oskab arutleda väärtuste üle lihtsas eesti keeles; – seostab kooli väärtusi igapäevase suhtlemisega. |
| Sissejuhatus (5 min) Õpetaja: 1. Kas sõnad võivad inimest haavata? 2. Kas sõnad võivad kedagi toetada? 3. Kas oled kogenud olukorda, kus kellegi öeldu mõjutas sinu enesetunnet? Õpilased vastavad lühidalt. |
1. Töö tekstiga (10 min)
Õpilased loevad lühikese teksti:
Keelekasutus ei ole kunagi neutraalne. Iga sõna võib toetada või kahjustada. Koolis on oluline, et inimesed tunneksid end turvaliselt ja austatuna. Salliv ja vastutustundlik keelekasutus aitab luua hea õpikeskkonna.
Küsimused
1. Mida tähendab „keelekasutus ei ole neutraalne“?
2. Miks on koolis oluline viisakas suhtlemine?
3. Milliseid väärtusi tekst rõhutab?
2. Paarisarutelu (10 min)
1. Too üks näide, kuidas sõnadega saab
– toetada,
– solvata.
2. Arutage. Kuidas võiks õpetaja või õpilane näidata sallivust oma keelekasutusega?
3. Kirjutamine (10 min)
Minu jaoks on koolis oluline väärtus …
Ma saan seda väärtust näidata nii, et …
4. Kokkuvõte. Ühine arutelu (5 min)
1. Kuidas aitab eesti keele tund hoida kooli väärtusi?
2. Miks on vastutus keelekasutuses oluline?
Õpetaja väärtusruum
| Teema Keel ei kirjelda ainult maailma, vaid kujundab seda |
| Tunni eesmärk Õpilane – analüüsib keele ja väärtuste seost; – oskab argumenteeritult väljendada seisukohti; – mõistab õpetaja ja õppija mõju koolikultuurile. |
| Tase C1 |
1. Sissejuhatus (5 min)
Õpetaja esitab väite: Keel ei kirjelda ainult maailma, vaid kujundab seda.
Õpilased
– nõustuvad / ei nõustu,
– põhjendavad lühidalt.
Lugemine. Keel kujundab koolikultuuri
Koolikultuur ei teki iseenesest ega ainult ametlike dokumentide, reeglite või kooli visiooni kaudu. See kujuneb igapäevastes olukordades: tundides, vahetundides, õpetajate ja õpilaste vestlustes, märkustes, naljades ja isegi vaikimistes. Keel on üks kesksemaid vahendeid, mille kaudu koolikultuur kujundatakse ja kuidas see peegeldub. Iga sõna, toon ja väljendusviis kannab endas hoiakuid ning väärtusi, mis mõjutavad seda, kuidas inimesed end koolikeskkonnas tunnevad.
Keel ei ole ainult neutraalne suhtlusvahend. Selle kaudu antakse hinnanguid, luuakse suhteid, kehtestatakse piire ja määratakse, kes kuulub kogukonda ning kes mitte. Näiteks võib õpetaja sõbralik ja toetav kõneviis luua turvatunde ning soodustada õppimist, samas kui halvustav või sildistav keelekasutus võib tekitada hirmu, ebakindlust ja tõrjutust. Seega ei kajasta keel üksnes väärtusi: keel loob ja kinnistab neid igapäevases praktikas.
Väärtuste loomine
Keel loob väärtusi eelkõige läbi korduvate mustrite. Kui koolis räägitakse lugupidavalt, kuulatakse teisi lõpuni ja kasutatakse kaasavat keelt, kujuneb arusaam, et iga inimene on väärtuslik. Vastupidi, kui lubatakse halvustavaid väljendeid, irooniat või alandavaid nalju, normaliseeritakse ebavõrdsust ja lugupidamatust.
Väärtusi loob ka see, millest ja kuidas räägitakse. Näiteks, kui eksimustest räägitakse kui õppimisvõimalustest, mitte kui häbistavatest vigadest, kujundab keel hoiakut, et õppimine on protsess ja eksimine on loomulik osa sellest. Kui aga rõhutatakse ainult vigu ja karistusi, tekib hirm eksimise ees ning õppimisrõõm väheneb.
Vastutus
Õpetajal on koolikultuuri kujundamisel eriline vastutus, sest tema sõnadel on autoriteeti ja mõju. Õpetaja ei ole ainult teadmiste vahendaja, vaid ka eeskuju keelekasutuses, suhtumises ja väärtushinnangutes. See, kuidas õpetaja räägib õpilastega ja õpilastest, annab signaali, milline suhtlus on koolis aktsepteeritud.
Vastutustundlik õpetaja mõistab, et iga kommentaar, märkus või hinnang võib mõjutada õpilase enesehinnangut ja motivatsiooni. Seetõttu tähendab õpetaja vastutus teadlikku keelekasutust: sõnade valimist nii, et need oleksid selged, ausad, kuid samas lugupidavad ja toetavad. Ka kriitika võib olla konstruktiivne, kui see keskendub käitumisele või tööle, mitte inimese isiksusele.
Lisaks on õpetajal vastutus sekkuda, kui koolikeskkonnas kasutatakse halvustavat, diskrimineerivat või tõrjuvat keelt. Vaikimine võib anda vaikiva heakskiidu. Õpetaja roll on suunata arutelu, selgitada keele mõju ning aidata õpilastel mõista, miks teatud väljendid võivad olla haiget tegevad. Nii aitab õpetaja kasvatada teadlikke ja vastutustundlikke keelekasutajaid.
Ka õpilasel on koolikultuuri kujundamisel oluline roll. Õpilane ei ole ainult keelekasutuse passiivne vastuvõtja, vaid aktiivne osaline, kelle sõnad mõjutavad kaasõpilasi ja üldist õhkkonda. Iga nali, kommentaar, sõnum sotsiaalmeedias või klassivestluses võib tugevdada ühtekuuluvust või tekitada tõrjutust.
Õpilase vastutus seisneb eelkõige teadlikkuses: arusaamises, et sõnadel on tagajärjed. Vastutustundlik õpilane mõtleb enne rääkimist, kas tema öeldu võib kedagi solvata, alandada või välja jätta. See ei tähenda, et oma arvamust ei tohiks väljendada, vaid et seda tuleks teha lugupidavalt ja teisi arvestades.
Lisaks tähendab õpilase vastutus ka valmisolekut seista enda ja teiste eest. Kui märgatakse ebaõiglast või solvavat keelekasutust, on oluline sellest rääkida, kas otse, õpetajale või muul sobival viisil. Nii aitab õpilane kaasa keskkonna loomisele, kus kõik tunnevad end turvaliselt ja väärtustatuna.
Võib öelda, et keel on koolikultuuri keskne kujundaja. Selle kaudu luuakse väärtusi, hoiakuid ja suhteid, mis mõjutavad kogu koolikeskkonda. Õpetajal lasub vastutus olla teadlik eeskuju ja suunaja, õpilasel aga vastutus kasutada keelt lugupidavalt ning hoolivalt. Kui mõlemad pooled tajuvad oma rolli ja mõju, saab koolist kujuneda turvaline, avatud ja salliv keskkond, kus õppimine ja kasvamine on võimalik kõigile.
1. Kuidas keel „loob väärtusi“?
2. Milline vastutus on õpetajal?
3. Milline vastutus on õpilasel?
3. Rühmaarutelu (10 min). Rühmad esitavad oma seisukohad
1. Kuidas keel võib suurendada või vähendada sallivust?
2. Kas koolis tuleks aktiivselt õpetada väärtusi?
3. Kas neutraalne keelekasutus on üldse võimalik?
4. Kirjutamine (10–15 min)
Selgita, miks on vastutustundlik keelekasutus koolis oluline.
Too vähemalt üks näide koolielust või ühiskonnast. (150–180 sõna)
5. Kokkuvõte (5 min)
Õpilased lõpetavad lause:
Pärast seda tundi mõistan paremini, et keelel on mõju, sest …
Õpetaja väärtusruum
1. Sissejuhatus
Küsimus: Kas sõnad võivad inimest haavata?
Võimalik vastus: Jah, sõnad võivad inimest haavata, sest need võivad olla solvavad või alandavad. Halb sõnakasutus võib teha inimese kurvaks või ebakindlaks.
Küsimus: Kas sõnad võivad kedagi toetada?
Võimalik vastus: Jah, toetavad sõnad võivad inimest julgustada ja aidata tal end paremini tunda. Hea sõna võib anda enesekindlust.
Küsimus: Kas oled kogenud olukorda, kus kellegi öeldu mõjutas sinu enesetunnet?
Võimalik vastus: Jah, kui keegi kiitis mind, tundsin end hästi. Kui keegi ütles halvasti, tundsin end halvasti.
2. Tekst
Küsimus 1: Mida tähendab „keelekasutus ei ole neutraalne“?
Vastus: See tähendab, et sõnad mõjutavad inimesi ja olukordi. Sõnad ei ole lihtsalt info, vaid neil on mõju tunnetele ja suhetele.
Küsimus 2: Miks on koolis oluline viisakas suhtlemine?
Vastus: Viisakas suhtlemine aitab luua turvalise ja sõbraliku keskkonna, kus õpilased julgevad õppida ja rääkida.
Küsimus 3: Milliseid väärtusi tekst rõhutab?
Vastus: Tekst rõhutab austust, sallivust, vastutust ja turvalisust.
3. Paaritöö
Toetav keelekasutus:
„Sa tegid hea töö.“
„Ma saan aru, et see on raske.“
Solvav keelekasutus:
„Sa oled rumal.“
„Sa ei saa kunagi hakkama.“
4. Kuidas näidata sallivust keelekasutuses?
Kuulan teisi lõpuni.
Ei kasuta solvavaid sõnu.
Austan teistsugust arvamust.
5. Kirjutamine
Minu jaoks on koolis oluline väärtus austus.
Austus tähendab, et me kuulame üksteist ja räägime viisakalt.
Ma saan seda väärtust näidata nii, et ei solva teisi.
Kui keegi eksib, ei naera ma tema üle.
Hea keelekasutus aitab luua sõbraliku koolikeskkonna.
1. Arutelu
Väide: Keel ei kirjelda ainult maailma, vaid kujundab seda.
Nõustuv vastus: Nõustun, sest keele kaudu kujunevad hoiakud ja väärtused. See, kuidas me räägime, mõjutab seda, kuidas me teisi näeme ja kohtleme.
Mitte nõustuv vastus (lubatud): Osaliselt ei nõustu, sest keel peegeldab ka juba olemasolevaid hoiakuid. Kuid samas mõistan, et keelel on suur mõju.
2. Tekst
Küsimus 1: Kuidas keel loob väärtusi?
Vastus: Keelekasutus kinnistab norme ja hoiakuid. Kui teatud väljendusviis on aktsepteeritud, muutub see väärtuslikuks ja normaalseks.
Küsimus 2: Milline vastutus on õpetajal?
Vastus: Õpetajal on vastutus luua keelekasutusega turvaline ja toetav õpikeskkond ning olla eeskujuks.
Küsimus 3: Milline vastutus on õpilasel?
Vastus: Õpilane vastutab selle eest, et tema sõnad ei kahjustaks teisi ning et ta suhtleks lugupidavalt.
3. Rühmaarutelu
Teema: Kas neutraalne keelekasutus on võimalik?
Enamik keelekasutust ei ole neutraalne, sest sõnad kannavad väärtusi. Isegi näiliselt neutraalne keel võib kedagi mõjutada.
Teema: Kas kool peaks õpetama väärtusi?
Jah, sest kool on koht, kus kujunevad hoiakud. Õpetaja ei saa olla väärtustest neutraalne.
4. Kirjutamine
Vastutustundlik keelekasutus koolis on äärmiselt oluline, sest keel kujundab suhteid ja koolikultuuri. Õpetaja ja õpilase sõnad võivad luua turvalise ja toetava keskkonna, kuid võivad ka tekitada hirmu ja ebakindlust.
Näiteks võib õpetaja kommentaar õpilase töö kohta julgustada, aga ka vähendada õppimiseks motivatsiooni. Samuti mõjutab õpilaste omavaheline suhtlus seda, kas keegi tunneb end klassis hoituna. Seetõttu peab kool teadlikult õpetama vastutust keelekasutuses, sest sõnad ei ole kunagi lihtsalt sõnad. Neil on mõju!
5. Refleksioon
Lause lõpetamine:
Pärast seda tundi mõistan paremini, et keelel on mõju, sest sõnad võivad muuta inimeste enesetunnet ja suhteid.