Tutvu õppematerjalidega Kalevipoja lugudest
Tutvu õppematerjalidega Kalevipoja lugudest
Õpipesad ja õpijaamad. Diferentseeritud õpe
Teema. „Kalevipoeg“ on 19. sajandil Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud eesti rahvuseepos eesti rahvaluule ainetel
Sisukord
Metoodika
Tunni kirjeldus
Tunni ajakava
Sissejuhatus
Lugemistekstid eesti emakeelega õpilastele
I lugu: Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad
II lugu. Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv
III lugu. Kalevi poegade jahil käimine. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek
IV lugu. Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest
V lugu. Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks Tuuslarile
Tunni sissejuhatus
Õpipesad ja ülesanded
Töölehed
Tööleht I. Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad
Loe kokkuvõtet
Ülesanded
Tööleht II. Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv
Loe kokkuvõtet
Ülesanded
Tööleht III. Kalevi poegade jahil käimine. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek
Loe kokkuvõtet
Ülesanded
Tööleht IV. Kalevipoja ujumisreis. Saarepiiga. Laul merest
Loe kokkuvõtet
Ülesanded
Tööleht V. Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks Tuuslarile
Loe kokkuvõtet
Ülesanded
Tööleht IV. Kalevipoja teekond ja väärtused
Ülesanded klassile
Kokkuvõte. Kalevipoja lood
Plakat räägib, rühm mõtestab
Sissejuhatus
Kalevipoeg on 19. sajandil Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt koostatud eesti rahvuseepos, mis põhineb eesti rahvaluule motiividel, mütoloogilistel kujutelmatel ja rahvapärimusel. Eeposel on keskne roll eesti rahvusliku identiteedi kujunemisel ning see kuulub põhikooli kirjandusõpetuse kohustusliku käsitluse hulka. Samas seab eepose arhailine keel, regivärsiline vorm ja mahukas ülesehitus õpetajale väljakutseid selle eakohasel ja õpilastele arusaadaval vahendamisel, eriti 7.–8. klassi eesti õppekeelega õpilaste puhul.
Käesoleva õppetegevuse aluseks olen koostanud proosaline ümberjutustus „Kalevipoja“ algussündmustest, mis hõlmab eepose sissejuhatavat osa, sealhulgas Kalevi ja Linda lugu ning Kalevipoja sündi ja varast kujunemist. Ümberjutustuse eesmärk on toetada õpilaste tekstimõistmist ja süžeelist orienteerumist enne originaalteksti või selle katkendite käsitlemist. Lühikesed sisuülevaated vähendavad keelelist ja vormilist barjääri ning loovad ühtse lähtekoha edasiseks analüüsiks.
Ümberjutustusele järgnevad õppetegevused on üles ehitatud õpipesade (õpijaamade) meetodil, mis võimaldab rakendada rühmatööl põhinevat, aktiivset ja õppijakeskset õppevormi. Õpilased liiguvad rühmadena ühest õpijaamast teise ning täidavad igas jaamas erineva fookusega ülesandeid. Need toetavad nii sisulist arusaamist, tegelaskujude ja motiivide tõlgendamist kui ka koostöö- ja arutlusoskuste arengut. Selline lähenemine soodustab õpilaste aktiivset kaasatust, võimaldab diferentseerida õppetegevusi ning toetab mitmekesiste õpistiilide rakendamist kirjanduse tunnis.
Õpipesade meetodi rakendamine „Kalevipoja“ käsitlemisel loob võimaluse ühendada rahvuseepose kui kultuurilise tüviteksti õpetamine kaasaegsete didaktiliste võtetega ning aidata kaasa nii kirjandusliku pädevuse kui ka kultuurilise eneseteadvuse kujunemisele põhikooli vanema astme õpilastel.
Tunni kirjeldus
Käesolev peatükk käsitleb õppesisu diferentseerimist eesti keele ja kirjanduse tunnis eestikeelses põhikoolis, lähtudes 7. klassi õpperühmast, kus õpilaste keeleline taust ja eesti keele oskus on märkimisväärselt heterogeenne. Tegemist on eestikeelse kooliga, mille vaatlusaluses klassis õpivad lisaks eesti emakeelega õpilastele neli Ukraina sõjapõgenikest õpilast ning kaks õpilast, kes on tulnud vene õppekeelega koolist. Muukeelsete õpilaste eesti keele oskus varieerub tasemetel eel-A1 kuni B1.
Sellises õpikeskkonnas ei ole võimalik rakendada ühtset ja diferentseerimata õppemudelit, kui eesmärgiks on kogu klassi kaasamine ja õpiväljundite saavutamine. Eriti oluline on see rahvuskirjanduse tüvitekstide käsitlemisel, mille hulka kuulub ka Kalevipoja eepos. Tüvitekstide puhul on, et õpetaja tagab, et kogu klass omandab loo põhisündmused, tegelased kui ka nende kultuurilise ja väärtusliku tähenduse, sõltumata õpilaste keelelisest lähtepositsioonist.
Arvestades nii ajalisi piiranguid kui ka õpetaja töökoormust, ei ole praktikas võimalik kõiki kirjandusõpikus sisalduvaid tekste ette valmistada mitmel erineval keeletasemel. Seetõttu on käesolevas peatükis rakendatud sihipärast ja valikulist diferentseerimist: käsitletava teema puhul on õpetaja ette valmistanud kaks paralleelset õppematerjali varianti. Eestikeelsete õpilaste rühmadele on mõeldud pikemad ja keerukama sõnastusega lugemistekstid, samal ajal kui muukeelsete õpilaste rühmadele on koostatud lühemad kokkuvõtlikud tekstid, mida toetab visuaalne materjal (pildid, skeemid, märksõnad).
Oluline metoodiline põhimõte on seejuures, et kuigi lugemistekstid on pesades erinevad, jäävad kõikidele rühmadele ülesanded samaks. Nii on tagatud, et kogu klass tegeleb ühe ja sama teemaga ning jõuab võrreldavate tulemusteni. Keeleliselt tugevamad õpilased, sealhulgas vene õppekeelega koolist tulnud õpilased, on võimelised toetama Ukraina päritolu õpilasi keeleliselt ja sisuliselt. See loob koostöise õpikeskkonna ning toetab kaasava hariduse põhimõtteid.
Tunni ülesehitus põhineb õpipesade meetodil, mis võimaldab ühendada aktiivõppe, koostöö ja diferentseerimise. Tunni lõpus esinevad kõik rühmad võrdsetel alustel. See rõhutab õppesisu ühisust ning väldib keelelise taseme põhist hierarhiat. Käesolev peatükk on seega näide sellest, kuidas Kalevipoja eepose käsitlemisel on võimalik rakendada teadlikult õppesisu diferentseerimist ning säilitada samal ajal akadeemiline tase, õppekava nõuete täitmine ning kõigi õppijate sisuline kaasatus.
Tunni kirjeldus
| Teema: Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“. Vägilase sünnilugu ja ema otsingute teekond Soome Klass: 7. klass (+ 6 õpilast muu emakeelega, tase eel-A1–B1) eesti õppekeelega koolis. Tunni kestus: 80 minutit Meetod: rühmatöö õpipesadega (5 lauda, igas 3 õpilast, 10–12 minutit ühe pesa kohta, kokku 5 vahetust + kokkuvõte) Töö toimub õpipesades / õpijaamades |
| Õpieesmärgid 1. Anda ülevaate Kalevipoja loo esimestest peatükkidest (I–V lugu). 2. Õpilane mõistab tegelaste omavahelisi suhteid ja loo sündmuste järjekorda. 3. Õpilane kasutab eesti keelt lihtsate lausetega loo sisu põhjal. 4. Õpilane oskab teha järeldusi tegelaste tegude ja tunnete kohta. 5. Õpilane osaleb rühmas ning arutleb eesti keeles. Vahendid Tekstidest koostatud lihtsustatud kokkuvõtted (vt tekst 1–5). Sõnapildid / tegelaste nimed kaartidel. Paberid ja pliiatsid, suured A3 töölehed igas pesas. Tahvel üldiseks kokkuvõtteks. |
| Tunni ajakava (80 min) |
| 1. Sissejuhatus – 5 min 0–5 min tunni eesmärgi selgitus rühmade moodustamine ja pesade töökorra tutvustus |
| Õpipesad – 5 pesaringi – 60 min Iga pesa: 10 min tööd 2 min liikumist PESAD 1–5 (rühmatöö) Aeg Tegevus 5–17 min Pesa 1 17–29 min Pesa 2 29–41 min Pesa 3 41–53 min Pesa 4 53–65 min Pesa 5 |
| 3. PESA 6 – KOGU KLASS 65–75 min Kalevipoja teekonna ajajoon tahvlil (rühmad) arutelu ja seoste loomine |
| 4. Tunni lõpetus – 5 min 75–80 min ajajoone joonistamine vihikusse tutvustamine pinginaabrile 1–2 suulist kokkuvõtet klassist |
Lugu 1. Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad
Põhja piiril, Taara tammemetsa ääres, elasid kolm venda. Üks neist läks Venemaale ja sai kaupmeheks, teine Turjamaale sõjameheks, kuid kolmas lendas põhjakotka seljas Viru randa, kus rajas oma riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Tema nimi oli Kalev.
Samal ajal elas Läänemaal noor lesknaine, kes leidis metsast kana, tedremuna ja varesepoja. Kana ja muna pani ta villavakka, varesepoja viskas kirstu taha. Aja möödudes koorusid kanast ja tedremunast kaks tütart – Salme ja Linda –, varesepojaks saanud orjatüdruk jäi teenijaks.
Kui tütred suureks said, hakkasid Salmele kosja tulema taevakehad. Esmalt käisid Kuu ja Päike, kuid Salme lükkas mõlemad tagasi. Kolmandana tuli täht, kelle kosjad ta vastu võttis. Toimus suur pulm, kuhu tulid ka Kuu ja Päike, kuid Linda keeldus nendest kosilastest. Sama saatuse osaliseks said Vesi, Tuul ja Kungla kuninga poeg.
Kui aga Linda kohtas Kalevit, teadis ta kohe, et see on tema väljavalitu. Kalev kutsuti peole ja peagi algasid Linda ja Kalevi pulmad, mis kestsid kaua ja olid täis rõõmu ning tantsu. Samal ajal viis Täht oma pruudi Salme endaga taevasse, kuhu vaid tuulehood ja vihmapisarad ulatuvad. Lõpuks jätsid Kalev ja Linda hüvasti lesknaisega ning sõitsid saaniga, et minna Kalevi koju. Nii sai alguse Kalevi ja Linda ühine elu.
Lugu 2. Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv
Kalev ja Linda elasid kaua õnnelikult ning Kalev valitses rahvast targalt ja õiglaselt. Vanaduses tundis ta oma elu lõppu lähenevat ja kutsus Linda enda juurde. Kalev ennustas, et pärast tema surma sünnib Lindale veel üks poeg, kellest saab isa vääriline vägilane ja tulevane rahvakaitsja. Ta andis korralduse, et kui pojad suureks saavad, peavad nad liisku heitma, et otsustada, kes riiki edasi juhib, sest riik peab jääma jagamata, ühele valitsejale, et see püsiks tugev.
Pärast neid sõnu heitis vana Kalev voodisse ega tõusnud enam. Seitse päeva leinas Linda oma meest, seejärel kaevas ta ise haua ja sängitas Kalevi maa alla. Kalmule kandis ta suuri kive, et mälestus paistaks ka tulevastele põlvedele. Nii tekkis Toompea mägi. Üht rasket kivirahnu kandes väsis Linda ja kivi libises käest. Ta istus selle peale ja nuttis kaua. Tema pisaratest sündis Ülemiste järv.
Leina järel sündis Lindale poeg, kes juba imikuna ilmutas erakordset jõudu ja vägevust. Kahekuuselt rebis ta mähkmed ja voodi katki, kolmekuuselt kõndis ning lapsepõlves mängis kaljude ja paekividega, justkui oleks need tavalised mänguasjad. Ta kiskus maast noori kuuski ja viskas kivirahne merre. Nii kasvas Kalevi noorem poeg, Kalevipoeg, tulevane vägilane ja rahvuskangelane.
Pärast Kalevi surma tuli Lindale rohkesti kosilasi, kuid ta keeldus kõigist. Üks kosilastest, Tuuslar, Soome tuuletark, ähvardas teda kättemaksuga, ent lõpuks sai Linda oma rahu tagasi.
Lugu 3. Kalevi poegade jahil käimine. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek
Kalevi pojad elasid vaprate ja vägevate meestena. Ühel päeval sattus Kalevipoeg rannal nägema, kuidas kurjad vaimud pilkasid Pikker-taati, kes valitses äikest ja tuult. Kalevipoeg kargas vette, püüdis vaimud kinni ning paiskas nad kaldale, et Pikker saaks neid karistada.
Pärast seda läksid kolm venda jahile, jättes ema Linda üksi koju toitu valmistama. Koerte – Irmi, Armi ja Mustukese – abiga püüdsid nad rikkaliku saagi: karu, põdra, metshärja ning hulgaliselt hunte, rebaseid ja jäneseid. Kõige noorem vend, Kalevipoeg, kandis kogu saagi ja nahad ise. Pärast jahti puhkasid vennad metsas ja laulsid vägilase laulu. Vanem vend pani lehed ja urvad tärkama, teine vend pani õied ja viljad kasvama, ning noorima laulu väest täitus mets linnulauluga.
Sel ajal, kui vennad metsas olid, Soome Tuuslar märkas nende puudumist ja otsustas kätte maksta Lindale, kes oli kunagi tema kosjad tagasi lükanud. Ta saabus salamahti Kalevi tallu ja röövis Linda, kes seisis parasjagu leemepaja juures. Linda hüüdis appi jumalaid, kuid Tuuslar kasutas oma salajasi võlusõnu. Kui ta jõudis Lindaga Iru mäele, sekkus Vanataat. Ta kärgatas pilvest pikset, mis Tuuslari uimastas. Linda aga muutus kõrgeks kaljusambaks, mida rahvas hakkas kutsuma Iru ämmaks. Tuuslar jäi oma saagist ilma ja lahkus häbistatuna.
Õhtul jõudsid Kalevi pojad koju, kuid ema polnud kusagil. Nad hüüdsid teda metsast, kaljudelt ja mere äärest, kuid vastust ei tulnud. Seepeale otsustasid vennad kolmes suunas ema otsima minna. Noorem vend leidis mere äärest märke, mis viitasid Tuuslarile. Pärast arutelu jäid vanemad vennad puhkama, kuid Kalevipoeg otsustas minna isa kalmule nõu küsima. Isa vastas hauast, et ei saa tõusta, ent soovis pojale tarkust ja visadust otsingutel. Siis läks Kalevipoeg mere äärde, et jätkata ema ja röövli jälgede otsimist.
Õpipesad
Ema ja Tuuslarit asjatult otsinud Kalevipoeg otsustas jätkata teekonda üle mere, et Soome Tuuslarit tabada ja ema päästa. Ta hüppas kaldalt lainetesse ning ujus Põhjanaela järgi Soome poole. Pikast teekonnast väsinuna jõudis ta ühele saarele, kus peatus, et puhata.
Seal kuulis ta noore neiu laulu, mis väljendas igatsust armsama järele, kes oli kaugel vee taga. Kalevipoeg märkas tule ääres istuvat käharajuukselist saarepiigat, kes valvas enda kootud kangaste ja lõuendite pleekimist. Ta laulis neiu laulule vastu, soovitades tüdrukul otsida peigmeest hoopis lähemalt. Piiga tuli ettevaatlikult lähemale ja istus Kalevipoja kõrvale, lootuses, et mees võib olla tema tulevane kosilane.
Äkitselt hakkas neiu karjuma ja appi hüüdma. Tema vanemad, Saare taat ja taadi naine, ärkasid ehmunult. Taat võttis vembla kätte ja läks vaatama, mis toimub. Näinud võõrast vägilast oma tütre kõrval, küsis ta, kes see mees on ja kust tuleb. Kalevipoeg vastas ausalt, nimetades oma vanemate nimesid: Kalev ja Linda. Nende nimede kuulmine kohutas tütarlast, kes taganes ja kukus kaldalt merre.
Saare taat hüüdis appi, ja ka Kalevipoeg sukeldus vette teda päästma, kuid ei suutnud neidu enam leida. Lohutades taati, asus ta uuesti põhja poole teele, jätkates oma ema otsinguid.
Tütarlapse vanemad püüdsid seejärel merd rehade ja nootadega läbi riisuda, lootes tütre surnukeha kätte saada. Nad tõmbasid merest välja tamme, kuuse, kotkamuna, raudkübara, kala ja hõbekausi, kuid tütart meri enam tagasi ei andnud. Siis kostis lainetest saarepiiga hääl, kes teatas, et vetekoorem hoiab teda lainete all ja nüüd on merepõhi tema kodu. Ta palus vanemaid, et nad ei kurvastaks, sest meri oli ta igaveseks endale võtnud.
Lugu 5. Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks Tuuslarile
Kalevipoeg jõudis pärast pikka ujumist Soome randa ja istus kaljurünkale puhkama. Ta nägi, et Tuuslar oli oma paadi kalju külge aheldanud, kuid meest ennast polnud näha. Väsimusest uinus Kalevipoeg kivi najal.
Samal ajal olid saarepiiga vanemad lõpetanud oma tütre otsimise ja läksid kurvalt koju. Nad istutasid merest leitud tamme ja kuuse tütre mälestuseks kiige lähedale ning panid kotkamuna raudkübarasse hauduma. Munast kasvas hiljem kotkapoeg, kes lendas metsa. Kui eit pärast heina tegi, leidis ta kotka tiiva alt väikese mehikese, kellel oli kirves käes, justkui uus vägilane sünniks.
Kalevipoeg puhkas Soome rannikul järgmise hommikuni ja asus teele sisemaale, et ema jälgi otsida. Ühel mäetipul märkas ta orus Tuuslari talu ja läks sinna. Õuele jõudes nägi ta Tuuslarit murul magamas. Kalevipoeg kiskus juurtega välja hiiglasliku tamme ja võttis selle relvaks. Kui Tuuslar ärkas ja üritas põgeneda, puistas ta tuulde sulgi, millest sõnasõnul sündisid sõdalased. Kalevipoeg võitles nendega raevukalt ja paiskas kõik vaenlased maha.
Lõpuks jäi Tuuslar üksi ja hakkas armu paluma. Ta tunnistas, et oli tõesti Linda röövinud, kuid äike tabas teda teel ja lesk kadus jäljetult. Hirmust vendade kättemaksu ees põgenes ta Soome tagasi. Kalevipoeg ei uskunud tema juttu ega halastanud ning lõi Tuuslarit vembla otsaga kulmu kohale ning tappes niimoodi röövli kohapeal.
Pärast seda uuris vägilane kogu Tuuslari talu läbi: lõhkus tabalukud, uksed, keldrid ja urkad, kuid ema jälgi ei leidnud. Kalevipoja tekitatud mürin kostis kaugele, nii et rahvas arvas sõjavankrite lähenevat. Kui pimedus saabus, jäi Kalevipoeg väsimusest magama. Unes ilmus talle ema Linda vari, kes seisis Uku õuel kui mõrsja õnnepäeval. Nii mõistis Kalevipoeg, et ema on surnud ja tema otsingud on lõppenud.
Allikas: Kreutzwald, F. R. (1961). Kalevipoeg. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Õpetaja koostatud õppematerjal „Kalevipoeg“ (s.a.).
Õppematerjalid
Õpipesad
Õpetaja: „Täna uurime eesti rahvuseepost „Kalevipoeg“. See on Eesti rahvuse ja vägilase lugu.
Töö toimub viies õpipesas. Iga laud räägib ühest loost: Kalevi tulekust kuni Soome sõiduni ja kättemaksuni.
Te loete lühikese teksti, teete ülesandeid ja liigute järgmise laua taha.
Lõpus paneme kõik lood kokku ja arutame: Kes oli Kalevipoeg? Miks ta on eesti rahvuskangelane.
Igas õpipesas on tunni lõpuks koostatud töölehele piltkirjas ja märksõnade abil „Kalevipoja“ lugu.
Töölehed. Õpipesad ja ülesanded
I õpipesa – Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad
II õpipesa – Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv
III õpipesa – Kalevi poegade jahil käimine. Linda röövimine
IV õpipesa – Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest
V õpipesa – Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks Tuuslarile
Üldistav tööleht – Kalevipoja teekond ja väärtused (A3-plakat)
Õpipesad
Loe kokkuvõtet
Põhja piiril, Taara tammemetsa ääres, elasid kolm venda. Üks läks Venemaale, teine Turjamaale, kolmas aga lendas kotka seljas Viru randa ja rajas oma riigi – Kalev.
Läänemaal elas noor lesknaine, kes leidis metsast kana, muna ja varesepoja. Kanast ja munast sündisid tütred Salme ja Linda, varesepojaks sai orjatüdruk.
Kui tütred kasvasid, tuli kosilasi: kuu, päike, täht, vesi ja tuul. Salme abiellus Tähega, aga Linda ootas õiget meest. Kui ta kohtas Kalevit, armus ta kohe. Toimusid rõõmsad pulmad, ja nii algas Kalevi ja Linda elu koos.
| 1. õpipesa. I lugu. Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad |
| Eesmärk: saada teada, kuidas Kalev tuli Eestisse ja kuidas ta kohtus Lindaga. Vahendid: tegelaste pildid (Kalev, Linda, Salme, Täht, Kuu, Päike, Vesi), paber, sõnakaardid. |
1. Ühenda tegelased ja tegevused. (Kirjuta joon või kasuta noolt.)
| Tegelane | Tegevus |
| Kalev | tuli põhjast ja rajas riigi |
| Linda | leidis kana ja muna |
| Salme | abiellus Tähega |
| Täht | tuli kosja ja viis Salme taevasse |
| Päike ja kuu | käisid kosjas, aga said eitava vastuse |
2. Sõna ja tegelase sobitamine:
Ühenda tegelaste nimed ja pildid (Kalev, Linda, Salme, Täht, Kuu, Päike). Kleepige need töölehele.
3. Sündmuste järjekord:
Asetage lauselehed õigesse järjekorda:
| Toimusid pulmad. |
| Kalev tuli põhjast |
| Salme abiellus Tähega. |
| Linda leidis metsast kana, muna ja varesepoja. |
| Linda kohtas Kalevit. |
4. Rühmatöö. Kust keegi tuleb? Ühenda tegelane ja tema päritolu või liikumine.
| Tegelane | Kust / kuidas ta tuleb? |
| Kalev | |
| Salme | |
| Linda | |
| Täht | |
| Kuu, päike, tuul |
Küsimus rühmale: Miks on loos nii palju erinevaid paiku (taevas, maa, meri)?
5. Valik. Täida tabel.
| Tegelane | Milline valik tehti? | Mis oleks juhtunud, kui valik olnuks teine? |
| Salme | ||
| Linda | ||
| Kalev |
Arutage: Kelle valik mõjutab lugu kõige rohkem?
6. Pulmade tähendus. Märkige sobivad ja põhjendage üht neist.
Pulmad selles loos tähendavad eelkõige:
1. armastuse algust
2. uue riigi sündi
3. kahe maailma ühendamist
4. saatuse täitumist
Põhjendus:
7. Kosilaste võrdlus
Töö rühmas.
| Kosilane | Mida ta esindab? (loodus, taevas, inimene, võim jne) | Miks sobib / ei sobi? |
| Kuu | ||
| Päike | ||
| Täht | ||
| Kalev |
Küsimus: Miks valib Linda inimese, mitte taevase jõu?
8. Lõpeta lause: Selle loo algus lubab, et Kalevipoja lugu saab olema …
a) rõõmus
b) traagiline
c) täis katsumusi
d) kangelaslik
e) kõike korraga
Üks lause põhjenduseks:
9. Arutelu rühmas
Keda Linda armastas? Kellega abiellus Salme? Miks oli Kalev eriline mees? Koosta skeem paberile.
Tööleht II. Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv
Loe kokkuvõtet
Kalev ja Linda elasid kaua õnnelikult ning Kalev valitses rahvast targalt ja õiglaselt. Vanaduses tundis Kalev elu lõppu lähenevat ja kutsus Linda enda juurde. Ta ennustas, et pärast tema surma sünnib Lindale veel üks poeg, kellest saab vägev rahvakaitsja. Kalev andis korralduse, et pojad peavad tulevikus liisku heitma, sest riigil tohib olla ainult üks valitseja. Peagi Kalev suri. Linda leinas oma meest seitse päeva ning kaevas talle haua. Kalmule kandis ta suuri kive, millest kujunes Toompea mägi. Üht kivi kandes väsis Linda, istus sellele ja nuttis kaua. Tema pisaratest sündis Ülemiste järv.
Pärast leina sündis Lindale poeg, Kalevipoeg. Juba lapsena oli ta erakordselt tugev: ta rebis mähkmed ja voodi katki; kõndis varakult ning mängis kivide ja kaljudega. Nii kasvas Kalevipojast tulevane vägilane ja rahvuskangelane. Pärast Kalevi surma kositi Lindat korduvalt, kuid ta keeldus kõigist kosilastest.
| 2. õpipesa. II lugu. Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv |
| Eesmärk: mõista, kuidas sündis Kalevipoeg ja miks on ta vägilane. Vahendid: Toompea ja Ülemiste järve pilt, sõnakaardid (haige, kivi, nutma, laps, tugev, mägi). |
1. Pildi ja sõna ühendamine:
Ühenda sõnad õige pildiga (nt „Linda nuttis“ – Ülemiste järv). Kleebi töölehele.
2. Täida lüngad lausetes:
Kalev oli …
Linda kandis … ja … sündis.
Kalevipoeg oli väga …
Linda pisaratest sündis …
3. Arutelu rühmas
Mis teeb Kalevipoja tugevaks ja eriliseks? Tee skeem näidetega.
Mis koht on tänapäeval Toompea? Märgi see töölehele.
4. Pilt räägib lugu. Vaata pilte ja vali igale pildile sobiv sündmus loost.
Kirjuta pildi kõrvale üks lühike lause.
a) Toompea
b) Ülemiste järv
Näide: Linda kandis kive ja nii tekkis Toompea.
5. Sõnakaartide rida. Pange sõnakaardid õigesse järjekorda, nii et neist tekiks loo kulg:
haige → kivi → nutt → laps → tugev → mägi
a) selgitage rühmas, miks just nii;
b) valige üks sõna, mis on loo jaoks kõige olulisem.
6. Täienda lauseid.
a) Kalev oli ____________________________________.
b) Linda kandis ____________________ ja sellest sündis ____________________.
c) Kalevipoeg oli juba lapsena ____________________.
d) Linda pisaratest sündis ____________________.
Küsimus. Miks on loos loodusesse tekkinud paigad tähtsad?
7. Vägilase tunnused. Joonistage skeem või tabel.
Kalevipoeg – vägilane
a) füüsiline jõud: ____________________
b) päritolu: ____________________
c) märk saatusest: ____________________
Kas vägilaseks sünnitakse või kasvatakse? Ringitage sobiv. Miks?
8. Seos tänapäevaga. Märgi töölehele või kaardile, kus asub Toompea tänapäeval.
Kirjuta üks lause, miks on oluline, et pärimus seob looduse ja ajaloo.
Toompea on tähtis, sest …
Õpipesad
Loe kokkuvõtet
Kalevi kolm poega olid vaprad ja tugevad. Ühel päeval läksid nad metsa jahile ja jätsid ema Linda üksi koju.
Jahile võeti kaasa kolm koera – Irmi, Armi ja Mustukene. Nad püüdsid karu, põdra ja palju väiksemaid loomi.
Sel ajal tuli Soome tuuslar, kes tahtis Lindale kätte maksta, et naine oli tema kosjast keeldunud. Tuuslar röövis Linda ja viis ta paadiga minema.
Kui vennad õhtul koju jõudsid, ema polnud enam. Nad otsisid teda metsast, kaljudelt ja mere äärest, kuid asjata. Kalevipoeg läks isegi isa hauale nõu küsima, kuid isa ütles, et ta ei saa aidata. Nii otsustas Kalevipoeg ise ema otsima minna.
| 3. õpipesa – III lugu. Kalevi poegade jahil käimine. Linda röövimine |
| Eesmärk: mõista, kuidas Linda kadus ja kuidas Kalevipoeg ema otsib. Vahendid: tegelaste kaardid (vennad, Linda, Tuuslar, Pikker), sõnakaardid (röövima, pikne, mägi, otsima). |
1. Tegelaste sobitamine sündmustega. Märgi töölehele, kes mida tegi?
Kalevipoeg …
Tuuslar …
Vanataat …
Linda …
2. Õige või vale? Juhul, kui väide on vale, kirjuta juurde õige. Kleebi ribad töölehele.
Linda läks metsa jahile.
Tuuslar tahtis kätte maksta.
Linda muutus kaljuks.
Kalevipoeg leidis ema.
3. Arutelu. Koosta märksõnadega skeem töölehele.
Mis juhtus Lindaga?
Kas Tuuslar oli hea või halb tegelane?
4. Ühenda tegelane ja tegevus.
| Tegelane | Tegevus |
| Kalevipoeg | läks ema otsima |
| Linda | rööviti kodust |
| Tuuslar | tahtis kätte maksta |
| Vanataat | lõi pikset ja karistas Tuuslarit |
| Vennad | käisid jahil |
5. Vastutuskaart. Arutage ja märkige ✖.
| Küsimus | Jah | Ei | Põhjendus (1 lause) |
| Kas vennad vastutavad Linda röövimise eest? | ☐ | ☐ | |
| Kas Linda oleks saanud end kaitsta? | ☐ | ☐ | |
| Kas Tuuslar kasutas olukorda teadlikult ära? | ☐ | ☐ | |
| Kas Kalevipoja otsus ema otsima minna oli vältimatu? | ☐ | ☐ |
Põhjendus peab tuginema kokkuvõttele, mitte lihtsalt arvamusele.
6. Emotsioonide ajatelg. Nummerdage sündmused ja lisage igaühe juurde üks tunne.
| Nr | Sündmus | Tundevalik |
| ☐ | Jahile minek | rahu / rõõm / hooletus |
| ☐ | Linda üksi koju jäämine | ootus / mure |
| ☐ | Linda röövimine | hirm / viha |
| ☐ | Vendade kojutulek | šokk / süü |
| ☐ | Otsus ema otsima minna | otsusekindlus / lootus |
Vastake küsimusele: Kus on loo pöördepunkt?
7. Mis oleks, kui…? Valige üks olukord ja arutage.
a) Kui vennad poleks jahile läinud;
b) Kui Linda oleks keeldunud üksi jäämast;
c) Kui Kalevipoeg poleks isa hauale läinud.
Vastake (2–3 lauset kokku)
1. Mis oleks loos teisiti läinud?
2. Kas Kalevipoeg oleks ikka pidanud teele asuma?
5. Sõnastage üks hea küsimus, millele see tekst ei vasta otse, aga mille üle peaks mõtlema. See küsimus antakse järgmisele rühmale vastamiseks.
Näiteks:
Miks…?“
Kas…?“
Mis juhtuks, kui…?
8. Individuaalne → rühm. Iga rühma liige vastab, seejärel võrrelge.
Kes tegi selles loos suurima vea?
☐ vennad
☐ Tuuslar
☐ keegi ei teinud
☐ saatus
Üks põhjendus:
Tööleht IV. Kalevipoja ujumisreis. Saarepiiga. Laul merest
Loe kokkuvõtet
Kalevipoeg ei leidnud oma ema jälgi, seetõttu otsustas ta ujuda Soome, et Tuuslar üles leida ja ema päästa. Ta ujus kaua, kuni jõudis ühele saarele. Seal kuulis ta kaunist neiu laulu, kes igatses armsamat vee taga. Kalevipoeg tuli neiu juurde ja laulis vastu. Tüdruk arvas, et Kalevipoeg võib olla tema peigmees, ja istus tema kõrvale.
Äkki tüdruk ehmus ja kukkus merre. Tema vanemad püüdsid tütart rehade ja nootadega merest otsida, kuid ei leidnud. Lõpuks kostis neiu hääl lainetest – ta ütles, et meri on ta endale võtnud ja nüüd on merepõhi tema kodu.
| 4. õpipesa – IV lugu. Kalevipoeg ujumas. Saarepiiga. Laul merest |
| Eesmärk: mõista Kalevipoja teekonda Soome ja saarepiiga kurba lugu. Vahendid: kaardid (meri, saar, laul, tüdruk, vanemad), lihtsustatud tekstilõik. |
1. Jutusta piltide järgi (kleebi töölehele). Asetage pildid õigesse järjekorda: Kalevipoeg ujub – näeb tüdrukut – tüdruk kukub merre – meri võtab ta endale.
Kalevipoeg kuuleb laulu.
Tüdruk kukub merre.
Kalevipoeg ujub Soome poole.
Saare vanemad otsivad tütart.
Merest kostab neiu hääl.
Pildimaterjal: https://ajakihid.ee/kalevipoeg-postkaardid/
2. Leia õige vastus. Kleebi ribad töölehele.
Miks neiu karjus?
Miks ta kukkus vette?
Kas Kalevipoeg päästis ta?
3. Arutelu:
Mida tundis Kalevipoeg seoses saarepiigaga? Märgi märksõnad töölehele.
Mis tunded olid neiu vanematel?
4. Leia õige vastus.
a) Miks neiu karjus?
1. Ta nägi merd.
2. Ta kartis võõrast meest.
3. Ta kukkus vette.
b) Mida tegid saarepiiga vanemad?
1. Nad naersid.
2. Nad otsisid tütart merest.
3. Nad sõudsid Soome.
c) Mis juhtus tüdrukuga lõpuks?
1. Ta pääses kaldale.
2. Ta jäi merre elama.
3. Ta abiellus Kalevipojaga.
5. Arutlege rühmas:
1. Kuidas Kalevipoeg tundis end pärast tüdruku kadumist?
2. Mida tähendab, et „meri võttis ta endale“?
3. Kas see lugu on pigem kurb või ilus?
6. Sõnad
| ujuma – плавать saar – остров | kukkuma – упасть meri – море | laul – песня igatsema – скучать |
Arutage ja otsustage, millise Kalevipoja loo või olukorraga juurde iga sõna kõige paremini sobib. Kirjutage juurde lühike märksõna.
| Sõna | Millise olukorraga sobib? |
| ujuma | |
| saar | |
| kukkuma | |
| meri | |
| laul | |
| igatsema |
7. Valige 2 sõna ja joonistage need kiiresti või kujutage neid liigutusega (pantomiim). Teised rühmad peavad ära arvama, millist sõna kujutatakse.
8. Vali sobiv sõna lünka.
a) Kalevipoeg läks __________ üle mere.
b) Linda jäi üksi ja hakkas __________ oma poega.
c) Saarepiiga __________ oma laulu.
d) Kalevipoeg __________ merre, kui ta väsis.
8. Ühenda sõna ja tunne.
| Sõna | Millist tunnet see loos kannab? |
| meri | |
| kukkuma | |
| igatsema | |
| laul |
Kas mõni sõna on rõõmus j
a kurb korraga? Arutage.
9. Koostage üks lause, kus on:
a) vähemalt 2 sõna loetelust (ujuma, meri, saar, igatsema)
b) seos Kalevipoja looga
Tööleht V. Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks Tuuslarile
Loe kokkuvõtet
Pärast pikka ujumist jõudis Kalevipoeg Soome randa. Ta puhkas kaljul ja märkas, et Tuuslar oli oma paadi sinna sidunud.
Seejärel rändas ta sisemaale ja leidis orus Tuuslari talu. Õuel magas Tuuslar murul. Kalevipoeg murdis maast välja suure tamme ja võttis selle relvaks.
Kui Tuuslar ärkas, puistas ta tuulde sulgi, millest tekkisid sõdalased. Kalevipoeg võitles vapralt ja võitis kõik vaenlased.
Tuuslar palus armu, aga Kalevipoeg ei uskunud teda ja karistas röövlit. Pärast seda otsis ta ema jälgi, kuid ei leidnud.
Öösel nägi ta unes Linda vaimu, kes seisis Uku õuel kui mõrsja. Kalevipoeg mõistis, et ema on surnud ja tema teekond on lõppenud.
| 5. õpipesa. V lugu. Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks Tuuslarile |
| Eesmärk: mõista Kalevipoja soovi kätte maksta ja kättemaksu sisu ning ema otsingute lõppu. Vahendid: pildid (Kalevipoeg, tamm, Tuuslar, võitlus), sõnakaardid (vihane, kättemaks, unenägu, surm). Kleebi need töölehele. |
1. Tõmba joon, mis ühenda sündmuse ja tulemuse. Kleebi ribad töölehele.
Kalevipoeg nägi Tuuslari talu → …
Tuuslar puistas sulgi → …
Kalevipoeg võitles → …
Unes nägi ta …
2. Õige või vale. Märgi töölehele.
Kalevipoeg leidis ema elusana.
Tuuslar oli Kalevi sõber.
Kalevipoeg oli tugev ja julge.
3. Arutelu. Märgi märksõnad töölehele.
Kas Kalevipoeg tegi õigesti, kui ta Tuuslarit karistas?
Kuidas lõppes Kalevipoja ema lugu?
4. Ühenda sündmus ja tulemus.
| Sündmus | Tulemus |
| Kalevipoeg leidis Tuuslari talu | nägi Tuuslarit magamas |
| Tuuslar puistas sulgi | tekkisid sõdalased |
| Kalevipoeg võitles | kõik vaenlased kukkusid |
| Tuuslar palus armu | Kalevipoeg ei andestanud |
| Kalevipoeg nägi und | ema Linda oli surnud |
5. Tegelase sisemonoloog (rollipõhine)
Rühmatöö. Valige rühmas üks hetk loost ja kirjutage 3–4 lauset nii, nagu mõtleks Kalevipoeg (mina-vormis). Valige üks:
a) hetk, kui Kalevipoeg näeb Tuuslarit magamas
b) hetk enne võitlust sõdalastega
c) hetk, kui Tuuslar palub armu
d) hetk pärast unenägu Lindast
Alusta näiteks: Ma tean, et …“ /
„Ma ei saa andestada, sest …“ /
„Nüüd ma mõistan, et …“
Eesmärk: näidata tegelase sisemist otsust, mitte ümber jutustada sündmust.
6. Sümbolite keel. Arutage ja täitke tabel.
| Sümbol loos | Mida see sümboliseerib? | Miks just siin loos? |
| Suur tamm | ||
| Sulgedest sõdalased | ||
| Uni Lindast | ||
| Soome rand |
Vihje: sümbol ≠ asi ise, vaid mida see tähendab.
7. Rühmatöö. Otsustamise risttee. Vastake ja põhjendage ühiselt.
Kas Kalevipoeg oleks võinud Tuuslarile andestada?
☐ Jah
☐ Ei
Kaks põhjust loost:
1-
2-
Mis oleks võinud siis teisiti minna? (1 lause)
8. Sõnastage üks lause, mis algab: See lugu näitab, et kättemaks …
Kirjutage lause eraldi paberile või töölehe alla.
Õpipesad
| Ülesanne kogu klassile |
| Eesmärk: siduda viis lugu tervikuks ja mõista Kalevipoja teekonda. Vahendid: tööleht on kui suur plakat, millel on märksõnad, pildid / nimed (Kalev, Linda, Kalevipoeg, Salme, Tuuslar, saarepiiga, Pikker, Vanataat). |
1. Rühmad jutustavad plakati järgi Kalevipoja loo.
2. Joonista või kleebi siia Kalevipoja teekond viie loo järgi. Lisa iga loo juurde pilt või märksõna. Võid kasutada värve, nooli ja sümboleid.
I lugu – Kalevi tulek, Salme ja Linda.
II lugu – Kalevi surm ja Kalevipoja sünd.
III lugu – Linda röövimine ja otsingud.
IV lugu – Ujumisreis ja saarepiiga.
V lugu – Kättemaks Tuuslarile ja ema kaotus.
Kalevipoja teekonna ajajoone iga loo juurde märkige:
kes (tegelased),
kus (koht),
mis juhtus (oluline sündmus).
Kasutage ajajoone tegemisel pilte või sümboleid, märksõnu, värve ja nooli, et näidata loo kulgu.
3. Arutage paarilisega, millised sündmused on Kalevipoja teekonnal kõige olulisemad ja miks.
4. Iga õpilane joonistab oma vihikusse Kalevipoja teekonna ajajoone viie loo põhjal.
5. Selgita pinginaabrile oma ajajoont: mida Kalevipoeg koges ja kuidas tema teekond arenes.
6. Kalevipoja lood. Kokkuvõte
| Lugu | Peategelased | Peamine sündmus | Tunded / tulemused | Väärtus / õppetund |
| I | Kalev, Linda, Salme | Kalevi tulek ja pulmad | rõõm, armastus | algus, pere |
| II | Kalev, Linda, Kalevipoeg | Kalevi surm ja Kalevipoja sünd | kurbus, lootus | tugevus, usk |
| III | Linda, vennad, Tuuslar | Linda röövimine | hirm, viha | julgus, õiglus |
| IV | Kalevipoeg, saarepiiga | Saarepiiga hukk | lein, kaotus | kaastunne |
| V | Kalevipoeg, Tuuslar | Kättemaks ja ema surm | valu, lõpp | õiglus, tarkus |
7. Vahendustoiming: sündmus → tähendus → väärtus
Rühmatöö. Teie ülesanne on tõlkida sündmused tähenduseks. Nii aitate järgmist rühma ja kogu klassi.
Samm 1. Jagage rollid (1–2 min). Iga rühm valib rollid (võib olla kahekesi ühes rollis):
a) Sündmuste jälgija – loeb sündmused üle;
b) Tähenduse mõtestaja – sõnastab, mida see tähendab;
c) Väärtuse leidja – seob sündmuse väärtusega;
d) Esitleja – tutvustab tulemust.
Samm 2. Täitke tabel (5–7 min)
| Sündmus | Mida see Kalevipoja kohta näitab? (1 lause) | Väärtus / hoiatus |
| Kalevipoeg leiab Tuuslari magamas | ||
| Tuuslar loob sulgedest sõdalased | ||
| Kalevipoeg võidab kõik vaenlased | ||
| Kalevipoeg ei andesta Tuuslarile | ||
| Unenägu Lindast |
Reegel: „Ta on tugev“ ei piisa. Peab olema miks või mis muutus.
Samm 3. Vahendamine teistele (3 min)
Kui tabel on täidetud, tehke üks järgmistest (õpetaja valib):
Variant A: „Sõnum järgmisele rühmale“
Kirjutage üks lause paberile: Sellest loost peaks järgmine rühm kindlasti märkama, et …
Variant B: „Väärtuste kaart“
Valige 2 kõige olulisemat väärtust ja kirjutage need trükitähtedega:
julgus
õiglus
kättemaks
tarkus
kaotus
vastutus
Need sõnad jäävad järgmises pesas plakati aluseks.
Õpipesad
| Plakat räägib, rühm mõtestab Aeg: 10–15 min Eesmärk 1. iga rühm näeb teiste plakateid; 2. iga õpilane võtab kaasa ühe mõtte; 3. plakati toimib Kalevipoja väärtuste üldistamisena. |
| 3. Rühmade plakatite sõnum Kirjutage vastused plakati alla äärde või töölehele. 1. Milline Kalevipoja väärtus on meie plakatil kõige tugevamalt näha? ☐ julgus ☐ õiglus ☐ kaastunne ☐ pere ☐ tarkus ☐ vastutus ☐ muu: ___________ 2. Millises loos see väärtus kõige selgemini esile tuleb? Lugu nr ___, sest _______________________________________ 3. Kas Kalevipoja teekond liigub pigem: ☐ kangelaseks kasvamise poole ☐ kaotuste ja tarkuse poole ☐ mõlema poole korraga Põhjendus (1 lause): |
| 4. Õpipesade ring: vaata, võrdle, vali. Liigu kahe teise rühma plakati juurde ja täida tabel. Rühm Üks erinev väärtus, mida nemad rõhutavad Miks see on oluline Kalevipoja loos? Rühm ___ Rühm ___ Ära kirjuta samu väärtusi, mida teie rühm juba kasutas. |
| Ülesanne 5. Ma võtan kaasa ühe mõtte. Vasta üksinda. 1. Üks asi Kalevipoja teekonnast, mille peale ma enne ei mõelnud: 2. Üks väärtus, mis on oluline ka tänapäeval: 3. Kas Kalevipoeg on sinu arvates pigem… ☐ eeskuju ☐ hoiatav kuju ☐ mõlemat Miks? (1 lause) ______________________________________ |
| Tunni viimane 3 minutit. Õpetaja Vali üks variant. Variant A: „Ühe lause ring“ iga rühm ütleb ühe lause, mis algab: Meie plakat näitab, et Kalevipoja teekond õpetab… Variant B: „Väärtused“ tahvlil sõnad: julgus, õiglus, kaastunne, tarkus, vastutus õpilased tõstavad käe: milline mõte jäi täna kõige rohkem kõlama? 1–2 põhjendust klassist Variant C: „Lõpumõtisklus“ Õpetaja: Kui Kalevipoeg ei oleks kaotanud oma ema, oleks ta teistsugune kangelane.“ Kas nõustud või ei nõustu? (pöial üles/alla) |
Kokkuvõte. Kalevipoja lood
| Kalevipoja lood; 7. klass (+ eel-A1–B1 taseme eesti keele õppijatele) Koostas: ___________________________ Tund põhineb eepose „Kalevipoeg“ I–V loole |
| Tunni eesmärgid Tutvuda Eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“ viie esimese looga. Mõista tegelasi, sündmusi ja tundeid lihtsas eesti keeles. Arendada kuulamis- ja rääkimisoskust koostöös rühmakaaslastega. Oskus kirjeldada Kalevipoja teekonda ja tema iseloomu. |
| Tunni kirjeldus Tund toimub õpipesade meetodil Klassis on 5 lauda (õpipesa), iga laud keskendub ühele loole: 1. Kalevi tulek, Salme ja Linda. 2. Kalevi surm ja Kalevipoja lapsepõlv. 3. Kalevi poegade jahil käimine ja Linda röövimine. 4. Kalevipoja ujumisreis ja saarepiiga lugu. 5. Kalevipoeg Soomes ja kättemaks Tuuslarile. Õpilased liiguvad iga 10–12 minuti järel uue laua taha. Igas pesas on 3 õpilast, kes täidavad koos töölehe ülesanded. |