Õpiväljundite sõnastamine ja rakendamine eesti keele ja kirjanduse tundides Bloomi taksonoomia alusel
Sisukord
Sissejuhatus
Tabel. Kognitiivsete õpiväljundite tasemed ja tegevusverbid
Näidis
Kirjandusteksti mõtestamine Bloomi taksonoomia alusel
Refleksioon
Võimalikud takistused Bloomi taksonoomia rakendamisel
Õppetöö teadlik ja eesmärgipärane planeerimine eeldab selgelt sõnastatud õpiväljundeid, mis suunavad nii õpetaja tegevust kui ka õppija õppimist. Eesti keele ja kirjanduse tundides lähtun õpiväljundite sõnastamisel Bloomi taksonoomiast, kuna see võimaldab õppetegevusi struktureerida ning toetab õppija liikumist madalamatelt mõtlemistasanditelt kõrgematele. Selgelt sõnastatud ja läbimõeldud õpiväljundid suurendavad õppijate arusaamist õppe eesmärkidest, toetavad motivatsiooni ning loovad seose õpetamise, õppimise ja hindamise vahel.
Bloomi taksonoomia, mille töötas 1956. aastal välja hariduspsühholoog Benjamin Bloom, on õppe- ja kasvatustöö eesmärkide liigitus, mis jaotab õppimistulemused kolme suurde valdkonda: kognitiivne, afektiivne ja psühhomotoorne. Kuigi eesti keele ja kirjanduse õpetuses on enim kasutusel kognitiivne taksonoomia, on minu praktikas oluline arvestada ka afektiivse valdkonnaga, mis hõlmab hoiakuid, väärtushinnanguid ja emotsioone, ning psühhomotoorse aspektiga, mis väljendub keele kasutamises, loovkirjutamises ja metakognitiivsetes oskustes.
Kõige laialdasemalt rakendan eesti keele ja kirjanduse tundides kognitiivset taksonoomiat, mille hierarhiline ülesehitus eeldab, et kõrgema taseme mõtlemisoskuste areng tugineb eelnevate tasemete omandamisele. See põhimõte võimaldab mul planeerida õppetegevusi nii, et õppija liigub järk-järgult teadmiste omandamiselt analüüsi, sünteesi ja hindamiseni.
Taksonoomia madalaimal tasemel paiknevad teadmised, mis hõlmavad faktide, mõistete ja terminite meeldejätmist ning taastootmist. Eesti keele ja kirjanduse tundides väljendub see näiteks keeleterminoloogia, kirjandustekstide põhiandmete või tekstiliikide tunnuste tundmises. Selle taseme õpiväljundid loovad vajaliku aluse edasiseks mõtestamiseks.
Järgmine tasand on mõistmine, mis tähendab õpitu sisulist arusaamist ja tõlgendamist. Siin suunan õppijaid selgitama teksti oma sõnadega, võrdlema nähtusi, seostama tekste kontekstiga ning avama põhiideid. Mõistmise tasand on eesti keele ja kirjanduse õpetuses keskse tähtsusega, kuna keel ja kirjandus eeldavad tähenduste loomist, mitte ainult faktide meenutamist.
Rakendamise tasandil kasutavad õppijad omandatud teadmisi uutes olukordades. Praktikas väljendub see keeleliste teadmiste rakendamises tekstiloomes, argumenteerimises, suulises suhtluses või tekstianalüüsis. Rakendamine toetab keele funktsionaalset kasutamist ning aitab õppijal tajuda keeleoskuse praktilist väärtust.
Kõrgematel tasanditel paiknevad analüüs, süntees ja hindamine, mis on eriti olulised kirjanduse ja kultuuriteemade käsitlemisel. Analüüsi tasandil õpivad õppijad teksti osadeks lahutama, tuvastama põhjuse-tagajärje seoseid ning mõtestama autoripositsioone. Sünteesi tasandil koondavad nad teadmisi uueks tervikuks, loovad iseseisvaid tõlgendusi või kirjutavad loomingulisi tekste. Hindamise tasandil kujundavad õppijad põhjendatud seisukohti, hindavad tekstide ja ideede mõju ning reflekteerivad oma arusaamu.
Bloomi taksonoomia rakendamine eesti keele ja kirjanduse tundides toetab õppijate kriitilise mõtlemise, argumenteerimisoskuse ja metakognitiivse teadlikkuse arengut. Samal ajal annab see õpetajale selge struktuuri õppetegevuste ja hindamise kavandamiseks. Õppijad saavad kasu läbipaistvatest eesmärkidest, teadmisest, mida neilt oodatakse, ning võimalusest liikuda järk-järgult keerukamate mõtlemisülesannete suunas.
Bloomi taksonoomial põhinev õpiväljundite sõnastamine on võimalus eesti keele ja kirjanduse tunnid teadlikult üles ehitada õpikeskkonnana, kus keeleoskuse arendamine on seotud mõtestatud õppimise, väärtuskasvatuse ja õppija isikliku arenguga.
Selle lähenemise praktiliseks toetamiseks on koostatud Bloomi kognitiivsel taksonoomial põhinev õpiväljundite tabel, mis aitab õpetajal siduda õpiväljundid õppetegevuste ja hindamisega ning tagada liikumise madalamatelt tunnetustasanditelt kõrgematele. Õppija jaoks muudab tabel õppimise selgemaks ning toetab arusaamist õpieesmärkidest, eneserefleksiooni ja vastutuse võtmist oma õppimise eest. Tabel toetab eesmärgipärast õppimist ning kõrgemate mõtlemisoskuste teadlikku arendamist eesti keele ja kirjanduse tundides.
Tabel. Kognitiivsete õpiväljundite tasemed ja tegevusverbid
| ÕPIVÄLJUND | MÕTLEMISE MÄRKSÕNAD | TEGUSÕNAD, MIDA KASUTADA VÄLJUNDITE SÕNASTAMISEL |
| Reproduktiivne õppimine | ||
| MÄLETAB Teadmised, meeldejätmine, reprodutseerimine. Eelnevalt õpitud faktid ja terminid ning nende meenutamine. (KNOWLEDGE) | Ütle, mida tead, mäletad; korda, kirjelda; defineeri, kes, mis, kus. | Defineerib, identifitseerib, joonistab, jutustab, järjestab, kirjeldab, kirjutab, kordab järele, leiab sobivad paarid, leiab, loetleb, meenutab, märgib, määratleb, nimetab, organiseerib, paigutab, pealkirjastab, reprodutseerib, rõhutab, seostab, suhestab, sõnastab, taasesitab, teab, teab peast, teeb kokkuvõtte, tsiteerib, tunneb ära, tähistab, valib, visandab, ütleb. |
| SAAB ARU Mõistmine, interpreteerimine. Faktidest arusaamine, nende mõistmine läbi kirjeldamise, võrdlemise, organiseerimise, interpreteerimise, üldistuse ja põhiideede edasiandmise. (COMPREHENSION) | Kirjelda oma sõnadega, võrdle; ütle, mida see tähendab; seleta, ühenda. | Arutab, arutleb, demonstreerib, esitab, eristab, illustreerib, interpreteerib, järeldab, klassifitseerib, mõistab, nimetab, näitab, näitlikustab, osutab, parafraseerib, praktiseerib, prognoosib, põhjendab, raporteerib, selgitab, seostab, sõnastab, sõnastab ümber, tarvitab, teeb kindlaks, teisendab, toob näite, tunneb ära, tutvustab, tõestab, tõlgendab, tähistab, vaatab üle, valib, vastandab, viitab, visandab, võrdleb, võtab kokku, väljendab, üldistab. |
| RAKENDAB Kasutamine. Uute teadmiste kasutamine. Uutes olukordades probleemide lahendamine, tuginedes omandatud faktidele, teadmistele ja tehnikatele. (APPLICATION) | Kuidas saad seda kasutada, rakenda oma teadmisi, demonstreeri, kasuta seda probleemi lahendamisel. | Avastab, demonstreerib, esitab draama vormis, esitab rollimänguna, hindab, kalkuleerib, kannab ette, kasutab, kujutab, käsitseb, lahendab, lisab, loob, moodustab, muudab, modifitseerib, muudab, määrab, näitab, opereerib, organiseerib, produtseerib, rakendab, selgitab, sooritab, teeb kindlaks, teisendab, toob näiteid, valib välja, valmistab ette, viib ellu, visandab, üldistab. |
| Produktiivne õppimine | ||
| ANALÜÜSIB Osadeks lahutamine. Informatsiooni hindamine ja osadeks jaotamine, identifitseerides ja põhjendades selle motiive ja põhjuseid. (ANALYSIS) | Millised on osad, järjestus; põhjused, miks; tagajärjed, probleemid, lahendused; analüüsi, anna hinnang. | Analüüsib, annab ülevaate, dekonstrueerib, diagnoosib, diferentseerib, eristab, eritleb, identifitseerib, iseloomustab, jaotab osadeks, järeldab, kategoriseerib, klassifitseerib, kontrollib, lahutab tervikust, näitab kuidas, piiritleb, organiseerib, selgitab, seostab, struktureerib, teeb vahet, tuletab, tunneb ära, uurib, vaatleb, vaidlustab, valib välja, valib, vastandab, võrdleb, suhestab, toob välja, kritiseerib, küsitleb. |
| HINDAB / ANNAB HINNANGU Arvamuse avaldamine ja põhjendamine, informatsiooni hindamine, ideede paikapidamise tõestamine. (EVALUATION) | Kuidas sa hindaksid, kas see õnnestub; mida sa eelistaksid; miks sa nii mõtled. | Annab hinnangu, eristab, hindab, järeldab, kaitseb, kiidab, kirjeldab kuidas, kritiseerib, koostab andmestiku, küsib, leiab prioriteedid, otsustab, paneb tähtsuse järjekorda, piiritleb, prognoosib, põhjendab, selekteerib, teeb vahet, teeb valiku, teostab järelevalvet, tunnustab, tõestab, vaeb, valib, vastandab, väidab, väärtustab, võrdleb. |
| LOOB Terviku moodustamine. Informatsiooni koondamine mingist uuest vaatenurgast lähenedes, pakkudes uusi lahendusi. (SYNTHESIS) | Kuidas ta on erinev, mis siis kui, arenda, loo oma variant, oleta. | Argumenteerib, arendab, avastab, ehitab, esitab, formuleerib, genereerib uusi ideid/ tooteid/ lähenemisi/ töövõtteid, jutustab, kavandab, kirjutab, kombineerib, komponeerib, konstrueerib, koostab, kujundab, leiutab, loob, lähtub, moodustab, muudab, mõtleb välja, on rollis, organiseerib, pakub välja, paneb kokku, parandab, planeerib, produtseerib, töötab välja/ seab hüpoteesi, soovitab, struktureerib, teeb, tekitab, toodab, täpsustab, tutvustab, väitleb, õpetab, üldistab. |
Refleksioon
Õpiväljundid
Bloomi taksonoomia rakendamine eeldab õpetajalt lisaks teoreetilisele teadlikkusele ka pidevat refleksiooni võimalike praktiliste takistuste üle, mis võivad õppetegevuse käigus esile kerkida. Õpetaja roll ei piirdu üksnes õpiväljundite sõnastamisega, vaid hõlmab ka teadlikku ettevaatamist: millised õppekorralduslikud, metoodilised või kontekstuaalsed piirangud võivad õppijate arengut mõjutada ning millistes kohtades võivad tekkida raskused. Selline ennetav mõtlemine aitab seada realistlikke ja saavutatavaid õpieesmärke ning kavandada õppetegevusi viisil, mis arvestab õppijate mitmekesisust, keeleoskuse taset ja õpikeskkonna tegelikke tingimusi.
Taksonoomia rakendamisega seotud väljakutsed ei tulenevad kasutamise kontekstist. Teadlik ja paindlik lähenemine võimaldab õpetajal neid võimalikke takistusi ette näha ja leevendada ning muuta Bloomi taksonoomia õppimist toetavaks tööriistaks.
1. Aeg
Üks sagedasemaid takistusi on piiratud aeg. Bloomi taksonoomia eeldab järkjärgulist liikumist madalamatelt mõtlemistasanditelt kõrgematele, mis vajab aega nii õppetegevuste kavandamiseks kui ka nende läbiviimiseks. Mahukas ainekava ja tunnijaotus suunavad õpetaja keskenduma eelkõige faktiteadmiste edastamisele ning vähem jääb aega analüüsi, sünteesi ja hindamise tasandi ülesannetele.
2. Õpetaja ettevalmistus
Bloomi taksonoomia sisuline rakendamine eeldab didaktilist teadlikkust ja oskust sõnastada õpiväljundeid, kavandada vastavaid õppetegevusi ning kujundada hindamiskriteeriume. Kui õpetajal puudub piisav koolitus, võib taksonoomia taanduda formaalseks märksõnade kasutamiseks, ilma et see mõjutaks tegelikku õppepraktikat.
3. Õppijate erinev tase ja eelteadmised
Mitmekeelses ja -tasemelises klassiruumis võib õppijate väga erinev eelteadmiste, keeleoskuse ja õpioskuste tase raskendada ühtset liikumist kõrgematele mõtlemistasanditele. Kui teadmiste ja mõistmise tasand ei ole kõigil õppijatel piisavalt kinnistunud, võib analüüsi või hindamise tasand osutuda mõnele õppijale kättesaamatuks.
4. Hindamine ja õpiväljundid
Taksonoomia rakendamine eeldab, et õpiväljundid, õppetegevused ja hindamine oleksid omavahel kooskõlas. Praktikas võib aga hindamine keskenduda eelkõige reproduktiivsetele oskustele (nt faktide meenutamine), mis ei toeta ega motiveeri kõrgema taseme mõtlemisoskuste arendamist. Selline ebakõla võib vähendada nii õppijate kui ka õpetaja motivatsiooni taksonoomiat järjepidevalt rakendada.
5. Õppijate harjumused
Õppijad, kes on harjunud peamiselt mehaanilise õppimise ja õigete vastuste otsimisega, võivad kogeda raskusi avatud, analüütiliste ja hinnanguliste ülesannetega. Bloomi kõrgemad tasandid eeldavad ebakindluse talumist, iseseisvat mõtlemist ja põhjendamist, mis võib alguses tekitada vastupanu või ärevust.
6. Keelelised piirangud
Eriti keeleõppes või mitmekeelses klassiruumis võivad õppijate keelelised oskused piirata võimet väljendada keerukamaid mõttekäike, isegi kui mõistmine on olemas. See võib viia olukorrani, kus õppija kognitiivne võimekus ei kajastu keelelises väljenduses, raskendades kõrgema taseme õpiväljundite saavutamist ja hindamist.
7. Taksonoomia jäik tõlgendamine
Taksonoomiat võidakse käsitleda liiga jäigana, eeldades, et kõik õppijad peavad liikuma täpselt samas järjekorras ja tempos. Tegelikkuses on õppimine sageli tsükliline ja toimub mitmel tasandil. Liigne formaalsus võib piirata paindlikkust ning vähendada õpetaja otsustusvabadust.