Tutvu Tallinna parkide ajaloo ja loodusega ning nende tähtsusega tänapäeval
Projekt. Tallinna pargid
PROJEKTI NIMI: Tallinna pargid: ajalugu, loodus, tänapäev
Vanuserühm: 5.–12. klass
Projekti juhendaja: [mina]
Projekti kestus: 3 päeva
Ainevaldkondade lõiming: eesti keel, ajalugu, kunst, loodusõpetus, geograafia, bioloogia, tehnoloogiaõpetus
| Projektipäevale registreerijale |
| Tallinna pargid – avastusretk kodulinna rohelusse! Kolme päeva jooksul uurime, kui palju parke tegelikult Tallinnas on, milliseid lugusid need jutustavad ja kui elurikkad nad on. Käime vähemalt ühes Tallinna pargis õppekäigul, teeme loodusvaatlusi, lahendame loovülesandeid ja paneme kokku näituse või video unistuste pargist. Kaasa võtta – mugavad jalanõud – telefon või fotoaparaat pildistamiseks – kirjutusvahend – ilmastikule vastav riietus Sobib kõigile alates 5. klassist. Aeg: 9.00—14.00 Koguneme kainetis A315 |
Projekti idee
Tallinn on üks Euroopa rohelisemaid pealinnu. Siin on üle 100 pargi, haljasala, metsatuka ja ajaloolise aiakoosluse. Paljud õpilased käivad nendes iga päev, kuid vähesed teavad, kuidas need on kujunenud, milliseid lugusid nad kannavad ja milline loodus seal tegelikult on.
Projektipäevade eesmärk on avastada Tallinna parke uue pilguga: õppida märkama loodust ja maastikku, uurida ajalugu, liikuda aktiivselt, teha loovülesandeid ning mõelda välja oma unistuste park.
1. Tallinna 10 tuntumat parki
Õpilased koostavad tunnis loendi parkidest, mida nad teavad. Projekti sissejuhatuseks on juhendajal ette valmistatud nimekiri:
1. Kadrioru park
2. Toompark & Snelli tiik
3. Tammsaare park
4. Tornide väljak & Lindamägi
5. Falgi park
6. Tiigiveski park
7. Löwenruh’ park
8. Paepark
9. Veskimets (loomaaia ümbrus)
10. Tondiraba park
Õpilased loendavad ise, kui palju parke on Tallinna parkide loendis (https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_parkide_loend)
Tulemuseks on üle 90 eriilmelise pargi/haljasala.
Õpitulemused 5.–12. kl
Õpilane:
– tunneb Tallinna tuntuimaid parke ning oskab neid kaardil leida;
– mõistab pargikultuuri, haljastuse ja maastikuarhitektuuri põhimõtteid;
– oskab teha loodusvaatlusi ja kirjeldada pargi elemente (taimed, rajad, veekogud, funktsioonid);
– koostab rühmaga loovtöö (plakat, video või mininäitus);
– suudab teha kokkuvõtteid vaatlustest ja allikmaterjalidest.
Hindamine
– vaatluslehtede täitmine
– rühmatöö kvaliteet
– suuline esitlus
– loovülesande teostus
Projekt. Tallinna pargid
Õpilased vaatavad igal projektipäeval koolis videoid
1. lühivideo: Uus Tondiraba park (3:12 min)
2. video: Öko? Loogiline: Kadrioru park ja ehitusjäätmed (27:14 min)
3. video: Reisile minuga: 219 | Marek Reinaas Koplis ja Aegna saarel
(27.31)
Koolis tutvutakse raamatuga „Tallinna pargid ja haljasalad”. Loetakse ette huvitavamaid kohti.
Vestlus. Õpilased mõtlevad
1. Millises pargis nad ise kõige sagedamini käivad?
2. Mis teeb pargi heaks / halvemaks?
3. Milliseid rohelisi alasid võiks Tallinnas rohkem olla?
Projekt. Tallinna pargid
| Projekti üldised eesmärgid 1. Õpilane mõistab Tallinna pargikultuuri kujunemist ja tähendust. 2. Õpilane tunneb pargi rolli linnakeskkonnas ja elukvaliteedis. 3. Õpilane arendab vaatlus-, kaardilugemis- ja koostööoskust. 4. Õpilane oskab koguda, süstematiseerida ja esitleda infot. |
| 1. päev – Tallinna rohealad ja pargid 1. Õpilane tutvub Tallinna pargikultuuri ajaloolise taustaga. 2. Õpilane oskab parke liigitada ja kirjeldada nende tunnuseid. 3. Õpilane mõistab pargi erinevaid funktsioone. |
| 2. päev – Õppekäik parki 1. Õpilane viib läbi loodusvaatluse ja täidab vaatlustöölehte. 2. Õpilane kasutab kaarti ja orienteerub pargiruumis. 3. Õpilane märkab looduses liike ja kujunduselemente. |
| 3. päev – Kokkuvõtted ja loovtööd 1. Õpilane seob kogetu pargikultuuri ja rohelise linna ideega. 2. Õpilane koostab rühmas ühise pargiprojekti. 3. Õpilane esitleb ja reflekteerib õpitut. |
| Projekti lõpptulemus Rühm valib ühe: 1. Plakat „Minu unistuste park” sisaldab: kaart, funktsioonid, taimestik, kasutajate liikumisteed, kultuur 2. Mininäitus (fotod + kirjeldused) retkelt kogutud materjalidest. 3. Lühivideo „Tallinna pargid minu pilgu läbi“ 3–5 min montaaž retkest, kommentaaridega. |
Kolme projektipäeva tööplaan
| 1. päev. Tallinna rohealad avanevad! Tegevused klassis / koolimajas |
| 1. Sissejuhatus ja arutelu Miks Tallinn on üks Euroopa rohelisemaid pealinnu? Kui palju parke on Tallinnas? Õpilased loendavad ise kategooriate kaupa. 2. Paaristöö „Meie 10 lemmikparki” Õpilased koostavad loendi ja märgivad iga pargi puhul: – mis tüüpi park see on? – mis tegevusi seal tehakse? – mis on pargi tunnus (vesi, rajad, mängualad, metsatukk, atraktsioonid, kunst jne) 3. Kaardiharjutus. Leia kaks parki, mida sa veel ei tunne. Digikaart või paberkaart. 4. Pargikultuuri videoanalüüs Video (27.14) “Öko? Loogiline: Kadrioru park ja ehitusjäätmed“. Mis on pargi hooldamise väljakutsed? Arutelu: Kuidas saada elanikud panustama rohelisse linna? 5. Loovülesanne. Grupid valivad ühe pargi ja leiavad: – 6 fakti ajaloost – 6 elementi loodusest – 6 põhjust, miks seda külastada |
| 2. päev. Õppekäik ühte Tallinna parki Võimalikud sihtkohad: Kadrioru park / Tondiraba park / Löwenruh’ park / Paepark / Toompark (sõltub õpilaste valikust |
| 1. Vaatluste tööleht Õpilased täidavad töölehte (taimed, puuliigid, elurikkus, rajad, veesilmad, kunst, arhitektuur, atraktsioonid, kes on pargis). 2. Detailide jaht. Orienteerumine. Iga rühm otsib üles objekti ja teeb sellest foto, mille ta saab loosi tõmmates. Fotode jaoks leitakse: – mõni skulptuur või pink; – veesilma element; – vana puu või looduskaitsealune liik; – vaade, mis iseloomustab parki. 3. Õpilased teevad lühivideoid kohapeal (5.–12. kl tasemed erinevad) – nooremad: filmivad ühe stseeni „Mis mulle siin meeldib?” – vanemad: valmistavad 1 minutilise klipi „Selle pargi lugu“ Videot võib hiljem monteerida. 4. Pargis mõtisklus-piknik Arutelu küsimused: 1. Kas park on pigem looduslik või kujundatud? 2. Kelle jaoks see on mõeldud? 3. Mis teeb sellest koha, kuhu inimesed tahavad tagasi tulla? |
| Kolmas päev. Kokkuvõtted ja loovtööd |
| 1. Koolis vaadatakse 1. lühivideo: Uus Tondiraba park (3:12 min) 2. video: Reisile minuga: 219 | Marek Reinaas Koplis ja Aegna saarel (27.31) Arutelu videote põhjal. 2. Rühmatöö: Unistuste pargi projekt Valmib suur plakat fotode/piltide ja tekstiga – nimi – kaart (teed, veekogud, istealad) – 5 taimeliiki – 3 tegevuste ala (sport, vaikus, mäng, piknik) – 1 nutikas lahendus (valgus, prügikogumine, jalgrattaringlus) 3. Esitlused klassile Õpilased tutvustavad oma parki 3–5 minuti jooksul. 4. Tagasivaade ja hindamine Mis oli pargis kõige üllatavam? Millisesse parki tahaks tagasi minna? Mida tähendab roheline linn ja miks see oluline on? |
TÖÖLEHT. PROJEKTIPÄEV. TALLINNA PARGID
| ÕPILASE NIMI: __________________________________________ KLASS: __________________________________________ KUUPÄEV: __________________________________________ |
| 1. ÜLESANNE – LOE ÄRA, MITU PARKI ON TALLINNAS Vaata Tallinna parkide loendit ja kirjuta arv siia: Pargiloendi koguarv: ________________________________ |
| 2. ÜLESANNE – TALLINNA TUNTUMAD 10 PARKI Kirjuta siia Tallinna 10 tuntumat parki (oma valikul): 1. _______________________________________________ 2. _______________________________________________ 3. _______________________________________________ |
| 3. ÜLESANNE. PARKI ISLOOMUSTAVAD ELEMENDID Vali üks park ja täida parkide DNA. 6 fakti pargi ajaloost: 1. __________________________________________ 2. __________________________________________ 3. __________________________________________ 6 looduselementi (puud, taimed, vesi, rajad): 1. __________________________________________ 2. __________________________________________ 3. __________________________________________ |
| 6 põhjust seda parki külastada: 1. __________________________________________ 2. __________________________________________ 3. __________________________________________ |
| 4. ÜLESANNE. LOODUSVAATLUS ÕPPEKÄIGUL Vali õppekäigul vaadeldav park ja vasta küsimustele: 1. Milliseid puuliike nägid? (vähemalt 3) _____________________________ 2. Milliseid taimi märkasid? _________________________________________ 3. Milline oli pargi üldilme? _________________________________________ 4. Mis oli kõige huvitavam leid? ______________________________________ 5. Kas nägid mõnda looduskaitse all olevat liiki? ________________________ |
| 5. ÜLESANNE. MINU LEMMIKKOHT PARGIS. Joonista või kirjelda oma lemmikkoht pargis |
Õpilaste tagasiside
| Käisime Toompargis & Snelli tiigi juures (vt https://et.wikipedia.org/wiki/Toompark) |
| 1. Üldmulje ja hinnang projektipäevadele Õpilaste üldine hinnang kolmele projektipäevale oli valdavalt positiivne, kuid tagasisides toodi välja ka kriitilisi tähelepanekuid, mis aitasid hinnata tegevuste tugevusi ja kitsaskohti. Esimene päev. Sissejuhatus ja parkide tundmaõppimine Tugevused 1. Õpilased hindasid kõrgelt võimalust avastada, kui palju parke Tallinnas tegelikult on. 2. Kaarditöö ja parkide loendamine pakkusid palju avastamisrõõmu. 3. Videod Kadrioru ja Tondiraba pargist, Koplist ja Aegnast aitasid teemat visualiseerida. Nõrkused / kitsaskohad Mõne õpilase sõnul oli info hulk suur ja tempo esimeses osas liiga kiire. Mõni rühm soovis rohkem liikumist ja praktilisi ülesandeid juba esimesel päeval. Kokkuvõtlik hinnang Päev oli sisukas ja hariv, kuid osa õpilasi soovis rohkem visuaalseid ja liikuvaid tegevusi. Arvati, et päev lõi hea alus kogu projektile. |
Eesti keele ja kirjanduse ülesanded
Valikuliselt igal projektipäeval ning järgmises eesti keele tunnis
1. SÕNAVARA. PARKIDE JA LOODUSE KIRJELDAMINE (5.–12. kl)
Kirjuta 10 sõna või väljendit, mida võiks kasutada pargi kirjeldamiseks.
Püüa leida nii tavapäraseid kui ka kujundlikke väljendeid.
Näited: varjuline metsasopp, looklev rada, pehme murumatt, vana väärikas tamm …
1.
2.
2. KIRJUTAMINE „MINU PÄEV PARGIS“ (5.–9. kl)
Kirjuta lühike jutuke ühest Tallinna pargist.
Tekstis peab olema:
– algus, teema areng ja lõpp
– meelte kirjeldused (mida nägid, kuulsid, tundsid; emotsioonisõnavara)
– vähemalt 3 kujundlikku väljendit (fraseologismid, vanasõnad, metafoorid, võrdlus jne)
3. KIRJELDUS „PARK NAGU MAAL“ (7.–12. kl)
Kirjelda valitud Tallinna parki nii, et lugeja näeks seda vaimusilmas.
Kasuta kirjeldavat stiili, vajadusel võrdlusi, metafoore.
Kirjelda:
– pargi üldmuljet;
– värve ja valguse mängu;
– lõhnu ja helisid;
– liikumist (inimesed, loomad, tuul);
– elurikkust.
Pikkus: ½ lehekülge arvutil
4. ANALÜÜS. TALLINNA PARKIDE AJALUGU (8.–12. kl)
Loe lühiteksti „Tallinna pargid ja haljasalad“ tutvustusest.
Vasta küsimustele:
1. Milliseid ajaloolisi kihistusi Tallinnas mainitakse?
2. Miks peetakse Tallinna roheliseks linnaks?
3. Millist väärtust omavad pargid kohalikule kogukonnale?
4. Kuidas on pargikultuur ja aiandus seotud eri ajastutega?
Katkend raamatust „Tallinna pargid ja haljasalad“
See on avastuste rohke teos, mis pakub palju nii põlisele tallinlasele kui ka uuemale pealinnasõbrale. Raamat aitab mõista, miks Tallinn on kujunenud laiaks ja roheliseks ning miks vanalinnast väljaspool on linn arenenud pigem metsa kui tiheda linnaruumi loogika järgi. Lugemine on haarav algusest lõpuni ning eeldab süvenemist ja teemadega kaasa mõtlemist. Iga lugeja leiab siit uusi teadmisi, sõltumata varasemast kokkupuutest linna ja selle ajalooga. Ka pikaajalisele tallinlasele avanevad tuttavad paigad pärast raamatu läbilugemist märksa teadlikuma pilguga. Oskuslik tausta- ja teematunnetus on esitatud viisil, mis pakub õpperõõmu ka laiemale huviliste ringile.
Möödunud ajad on jätnud Tallinna maastikku oma jäljed ning linnaruumi on kujundanud mitmekesine loodus: rabad, klindialad, maa-alused ja maapealsed veekogud, järved ja rannamaastikud. Aedade ja parkide kujundamine on olnud oluline osa kultuurrahvaste arengust ning ka Tallinnas on see traditsioon sajandite jooksul kujunenud. Hoolimata muutuvatest hoiakutest ja kujundusstiilidest on Tallinna väärtuslik maastik ning aiad ja pargid suures osas säilinud ning väärivad põhjalikku käsitlust.
Raamatu idee sai alguse 2008. aastal, kui kaks linnaaednikku arutasid Soomes toimunud kohtumisel Tallinna parkide ajaloo jäädvustamist. Aastate jooksul muutusid nii ametikohad kui ka elukorraldus, ent Tallinna haljastuse arengukava koostamise käigus tekkis vajadus laiemalt teadvustada linna roheluse ajalugu. Nii kujunes mõte anda välja põhjalik käsitlus Tallinna haljasalade kujunemisest.
Raamatu koostamine algas 2016. aastal ja kestis viis aastat. Tulemuseks on 700-leheküljeline tervik, mida ilmestab ligikaudu 600 ajaloolist ja kaasaegset fotot ning kaarti. „Tallinna pargid ja haljasalad“ koondab mitmekesise ülevaate linna rohealade arengust keskajast tänapäevani.
Teos pakub huvitavat ja harivat lugemist nii linnakodanikele, külalistele kui ka maastikuarhitektuuri tudengitele. Lisaks tuntud parkidele tutvustatakse enam kui 80 eriilmelist haljasala. Raamatu kaardimaterjal võimaldab käsitletud paiku ka füüsiliselt avastada ning loob võimaluse mõtestada Tallinna roheluse lugu laiemas Eesti linnaruumi kontekstis.
Allikas: https://arhitektuuripreemiad.ee/objekt/raamat-tallinna-pargid-ja-haljasalad/
Arutlus. Kas linn peaks olema roheline? (8.–12. kl)
Kirjuta lühikirjand järgmise küsimuse põhjal:
1. Kas linn peab pakkuma inimestele rohkem loodust?
2. Milline on rohelise linnaruumi mõju inimesele ja kogukonnale?“
Hindamine. Kõrgeima hinde saab õpilane:
– argumentide loogilisus;
– näited Tallinna parkidest;
– oma seisukoha põhjendamine.
Park kui sümbool (9.–12. kl)
Vali üks Eesti kirjandusteos, kus esineb loodus või park (nt „Tõde ja õigus“, „Röövlitütar Ronja“ tõlkekirjanduses, „Mees, kes teadis ussisõnu“ jne).
Vasta kahele küsimusele:
1. Kuidas on loodust (või parki) teoses kujutatud?
2. Millist sümboolset rolli loodus teoses kannab?
Seosta nähtut projektipäevade õppekäiguga.
Reklaami loomine: „Tule meie parki!“ (5.–12. kl)
Loo reklaamplakat: fotod, pildid või joonistused, lühike tekst (5–10 lauset), millega kutsud inimesi Tallinna üht parki külastama.
Tekst peab sisaldama:
– hüüdlauset
– vähemalt 2 kujundit (võrdlus, metafoor vms)
– infot, miks park on eriline
Kirjutamine (5.–12. kl)
Mida uut õppisin Tallinna parkide kohta?
Miks on pargid minu hinnangul olulised?
Teine ja kolmas projektipäev
Teine päev. Õppekäik Tallinna parki
| Tugevused 1. Kõige kõrgemalt hinnatud päev kogu projekti jooksul. 2. Õpilaste sõnul oli looduses viibimine palju mõjusam kui klassitunnid. 3. Loodusvaatluste tööleht suunas tähelepanu detailidele, mida tavaliselt ei märgata. 4. Detailide jaht ning fotode tegemine lisasid motivatsiooni |
| Nõrkused / kitsaskohad Sõltumine ilmast: mõned rühmad hindasid, et jahe ilm raskendas töölehtede täitmist. Suuremas pargis tekkis mõnel õpilasel raskus raja jälgimisega või orienteerumisega; sooviti joosta koos sõpradega Osa õpilasi soovis rohkem aega pildistamiseks ja joonistamiseks. Kokkuvõtlik hinnang Õppekäik oli õpilaste jaoks kõige meeldejäävam ja praktilisem kogemus. Peamine kriitika puudutas pigem korralduslikke detaile, mitte tegevuste sisu. |
Kolmas päev. Rühmatöö ja esitlused
| Tugevused 1. Õpilased kirjeldasid rühmatööd kui loovat ja koostööd arendavat. 2. Meeldis võimalus kujundada oma unistuste parki ja kasutada õppekäigul kogutud materjali. 3. Esinemine andis enesekindlust ja aitas mõista, kui palju tegelikult õpiti. |
| Nõrkused / kitsaskohad Mõnes rühmas jagunes töö ebaühtlaselt: aktiivsemad tegid rohkem. Osad õpilased tõid välja, et ajapuudus tegi esitluse ettevalmistamise pingeliseks. Mõned soovisid rohkem etteantud näidiseid või juhiseid plakati kujundamiseks. Kokkuvõtlik hinnang Rühmatöö tekitas kõige rohkem elevust, kuid tõi nähtavale meeskonnatöö erineva kvaliteedi ja panuste ebavõrdsuse. |
Õpilaste enesehindamise leht
| Õpilaste enesehindamised olid üsna ausad, realistlikud ja kriitilised, mis näitab, et ülesanded suunasid tõelist refleksiooni, mitte automaatseid hinnanguid. |
| Aktiivsus Enamik õpilasi hindas end vahemikku 3–4, põhjendades: „Mõnes tegevuses olin aktiivsem, mõnes vähem.” „Õppekäigul osalesin hästi, esitluses oleksin võinud rohkem kaasa rääkida.” Mõned hindasid end 5-ga ning lisasid põhjendused (aktiivne kaarditöös, juhendas rühma, tegi videot). |
| Rühmatöösse panustamine Hinnangud olid mitmekesised: Tugevamad õpilased panid endale 4–5 ja tõid välja konkreetsed panused (plakati kujundamine, videomontaaž, infootsing). Vaoshoitumad õpilased panid endale 2–3 ja kirjutasid ausalt: „Oleksin võinud rohkem rääkida.” „Jäin teiste peale lootma.” See näitab väga adekvaatset eneseteadlikkust. Suhtumine ja kohusetunne Enamik hindas end vahemikku 4–5, sest: – ülesanded said tehtud; – õppekäigul käidi; – materjalid esitati tähtajaks. Mõned lisasid kriitikat: „Unustasin töölehe koju.” „Oleksin pidanud esitluse osa kodus harjutama.” Loovus ja algatusvõime. Hinnangute vahemik: 3–5 Õpilased ise märkisid, et: neil oli raske uusi ideid pakkuda, kuid nad osalesid tegutsedes (hinne 3) nad algatasid rühmas plakati ideekujunduse (hinne 5) Koostööoskus. Keskmine hinne jäi 3,5 kanti. Põhjendused: „Koos sobis töötada; vahel tekkis segadus.” „Rühmas esines väikeseid konflikte (kes mida teeb), lahendasime ära.” „Meil oli väga hea koostöö ja jagasime töö omavahel ära.” Panus lõpptulemusse. Siin olid hinnangud kõige ausamad: Osa õpilasi hindas end väga madalalt (2), öeldes: „Ma ei joonistanud ega toonud fotosid, aitasin natuke.” Teised tõid välja enda panused: „Tegin üksinda kogu pargi kaardi.” „Vastutasin video eest.” |
Kokkuvõte
1. Projektipäevad meeldisid õpilastele, eriti õppekäik, mis oli emotsionaalselt ja sisult kõige sisukam.
2. Kriitika oli konstruktiivne: ilm, ajakava, rühmatöös koormuse jagunemine.
3. Õpilaste enesehinnang oli realistlik ja aus, mis näitab, et refleksioonileht töötas hästi.
4. Rühmatööde tase erines rühmade vahel, mis on loomulik, kuid väärtuslik tagasiside järgmiste projektipäevade korraldamiseks.
5. Õpilased teadvustasid, mida nad õppisid enda kohta: tugevused koostöös, vajadus parema ajaplaneerimise järele, suurem julgus esinemisel.
6. Kokkuvõttes hindasid õpilased projekti sisukaks, silmaringi laiendavaks ja töiseks ning eriliseks õpikogemuseks, mis sidus loovuse, liikumise, vaatlemise ja teadmiste süsteemse kasutamise.
TOOMPARK & SNELLI TIIK
VIDEO
Eelmisel nädalal lõppes Toompargis Snelli tiigi puhastamine setetest. Kolmkümmend aastat põhjalikult puhastamata olnud veekogu on nüüd taas linlastele avatud. Tiigi https://www.facebook.com/KesklinnaValitsus/videos/eelmisel-n%C3%A4dalal-l%C3%B5ppes-toompargis-snelli-tiigi-puhastamine-setetest-kolmk%C3%BCmmend/827504644848210/
Sõnavara
aiandikompleks – aedniku rajatud aiad, kasvuhooned ja hooned
akustiline – helidega seotud (nt akustiliselt rahulik ala)
bastion – kindlustuse osa, muld- või kivikindlus
botaaniline koosseis – pargis kasvavad taimed
haljasala – roheala, pargiala
kiht – ajalooliste või geoloogiliste kihtide kogum
looduslähedane – võimalikult looduslik, mitte kunstlik
maastikuelement – osa maastikust (tee, nõlv, puude rühm jne)
maastikupark – loodusliku ilmega park, inglise stiilis park
militaarehitis / sõjaline rajatis – kaitseks ehitatud objekt
muldkindlustus – maaga täidetud kaitseehitis
puhkeala – ala puhkamiseks, jalutamiseks või tegevusteks väljas
puhkamisvõimalused – tegevused, mida saab pargis rahulikult teha
põimunud – tihedalt seotud, üksteisega läbi põimunud
rekreatiivne – puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks mõeldud
trepp (restaureerimine) – taastamine, algse ilme parandamine
tugevdama – vastupidavamaks muutma, kindlustama
tugimüür – müür, mis toetab nõlva või rajatist
vaateplatvorm – koht, kust avaneb lai vaade
veekogu – järv, tiik või muu vesi
visuaalne orientiir – objekt, mille järgi ruumis suunast aru saada
Projekt. Tallinna pargid
Toompark, mida sageli nimetatakse ka Snelli pargiks, on oluline haljasala Tallinna kesklinnas, mis paikneb otsese Toompea kõrgendiku ja vanalinna müüride kõrval. Selle piirkonna areng peegeldab Tallinna kaitse- ja linnaplaneerimise ajalugu alates varauusajast kuni tänapäevani. Parki ümbritsevad erinevad maastikuelemendid: Toompuiestee, Nunne tänav, Falgi tee ning Toompea nõlv. Need moodustavad ühtse, kuid mitmekesise linnaruumi, mille ajalooline kihistus on eriti hästi loetav.
Bastionivöönd ja Türgi tiib
Toompargi lõuna- ja lääneosas paikneb oluline militaararhitektuuri element, nn Türgi tiib, mis kujutab endast 17. sajandi lõpul rajatud bastionikindlustuse osa. Selle maa-alused ruumid ehitati aastatel 1689–1696 ning väljaulatuv muldkindlustus valmis 18. sajandi alguses. Nimetuse tekkimine on seotud 19. sajandi poliitilise kontekstiga, mil Tallinna võõrapäraste nimede kasutamine kandis sageli iroonilist või negatiivset varjundit. Türgi tiivale ehitati 1930. aastatel trepp, mis võimaldas Toompealt laskuda otse pargialale. Treppi restaureeriti ulatuslikult 1970. aastail ja taas 2019. aastal, mil tugimüürid tugevdati ning paigaldati uus valgustus.
Türgi tiiva renoveerimist võib käsitleda kui näidet muinsuskaitse sekkumisest, mille eesmärk on säilitada linna ajaloolisi elemente ja tagada turvaline liikumiskeskkond. Taastamistööd on olnud osa laiemast projektist, mis hõlmab kogu Toompea tugimüüride konserveerimist.
Snelli tiik on vallikraavist kujunenud maastikuobjekt
Toompargi keskmes asuv Snelli tiik on ainus säilinud osa Tallinna kunagisest vallikraavist. Tiik moodustus pärast seda, kui Toompea militaarne tähtsus 19. sajandil vähenes ja kaitserajatised anti üle linna tsiviilhaldusele. Praegune tiik on kujunenud inimese tegevuse tulemusena nii kujult kui ka sügavuselt.
Tiigi nime päritolu on seotud pikka aega kestnud segadusega. Kuigi varasemates allikates leidub nimekuju Schnelli tiik, peetakse korrektseks nimetust Snelli tiik, mis on seotud 19. sajandil tegutsenud aednik Johann Schnelliga. Schnell rajas tiigi lähedale ulatusliku aiandikompleksi ning tema tegevus mõjutas tugevalt piirkonna hilisemat maastikuplaneerimist.
Snelli tiigi puhastamine ja hooldamine on korduvate linnahooldusprojektide osa. Viimastel aastatel on tiigi põhjast leitud mitmeid ootamatuid esemeid, mis osutavad linnaelanike ja pargi kasutusviiside mitmekesisusele. Tiigi puhastustööd on toimunud keskkonnakaitselisi nõudeid järgides, sageli ilma veetaset olulisel määral alandamata.
Pargi botaaniline koosseis
Toompark on Tallinna kesklinna liigirikkaim park, mille mitmekesist taimestikku on kujundanud reljeefne pinnamood ja pargi rajamine eri perioodidel. Lisaks tavapärastele lehtpuudele kasvavad pargis mitmed dekoratiivsed ja haruldasemad liigid, näiteks:
– harilik ja alpi kuldvihm;
– harilik jugapuu Dovastoniana;
– pensilvaania saare kirjuleheline vorm Variegata;
– ruaani ja Prestoni sirelid.
Selline taimede valik kujundab pargist pool-loodusliku maastikupargi ehk inglise stiilis aia, kus rõhk ei ole geomeetrilisel korrapärane, vaid looduslähedase väljanägemisega.
Patkuli trepp
Pargi põhjaküljelt algab Patkuli trepp, rajatud 1903. aastal, mis loob ühenduse all-linna ja Toompea vahel. Trepp on oluline nii funktsionaalses kui ka ruumilises ja esteetilises mõttes. Selle kaudu avanevad vaated Toompargile, vanalinna punastele katustele ja Tallinna lahele. Patkuli vaateplatvorm moodustab linna visuaalse orientiiri, mis tugevdab Toompargi sidet ülejäänud linnakeskkonnaga.
Toompargi roll
Tänapäeval on Toompark koht kesklinnas, kus inimesed saavad nautida rohelust ja erinevaid puhkamise võimalusi. Siin paiknevad Snelli staadion, kergejõustiku- ja korvpalliväljakud, jalutusrajad ning puhkealad, mis toetavad linlaste igapäevast liikumisaktiivsust. Pargi suhteline eraldatus sõiduteedest loob akustiliselt rahulikuma keskkonna, mis on väärtuslik omadus Tallinna tiheda liiklusega linnaruumis.
Toompargis asub mitmeid mälestusmärke, sealhulgas Jaan Tõnissoni monument, mis tähistab pargi kultuurilist rolli rahvusliku identiteedi kujunemisel. Ajaloolised kihid – sõjalised rajatised, 20. sajandi alguse linnaehitus, nõukogude perioodi ehitised ja tänapäevased puhkamisvõimalused – näitavad, kui erinevad ajastud on Toompargis koos olnud. Need erisugused kihid muudavad pargi selliseks ruumiks, kus minevik ja tänapäev on omavahel tihedalt põimunud.
Kirjandus
Artiklid Snelli tiigi ajaloo ja hooldustööde kohta
Eesti linnaökoloogia ja maastikuarhitektuuri käsiraamatud
Tallinna linna ajaloo ja arhitektuuripärandi ülevaated (veebikeskkonnad)
Tallinna Toompargi ja bastionivööndi rekonstrueerimist käsitlevad artiklid
Projekt. Tallinna pargid
1. Valikvastusega küsimused
1. Mis on Toompargi keskne maastikuelement?
A) Jaan Tõnissoni monument
B) Snelli tiik
C) Patkuli vaateplatvorm
D) Rootsi bastion
2. Türgi tiiva rajamisega on seotud:
A) 14. sajandi kloostrihooned
B) 17.–18. sajandi bastionikindlustus
C) esimene raudteeliin Tallinnas
D) 19. sajandi turuplats
3. Milline tegur on mõjutanud Toompargi liigirikast taimestikku?
A) Parki kastetakse mereveega
B) Pargi rajamine mitmel ajal ja reljeefne maapind
C) Taimed on toodud ainult välismaalt
D) Pargis puuduvad igihaljad puud
4. Mis on Patkuli trepi peamine roll?
A) vee juhtimine tiiki
B) ühendus Toompea ja all-linna vahel
C) sõjaväelaste majutamine
D) pargi valgustuse kontrollimine
2. Täida lüngad sobiva sõnaga
5. Türgi tiiva tugimüürid ___ 2019. aastal ning paigaldati ka uus valgustus.
6. Snelli tiik on kujunenud endisest ___, mis ümbritses Toompea lossi.
7. Toompark on Tallinna kesklinna üks ___ parke, sest seal kasvab üle saja liigi puittaimi.
8. Patkuli trepi ülaosas paikneb ___, kust avaneb vaade vanalinnale ja merele.
3. Märgi, kas väide on ÕIGE või VALE.
9. Snelli tiik sai oma nime 17. sajandil elanud Rootsi väejuhi järgi.
10. Türgi tiiva maa-alused ruumid on pärit 17. sajandist.
11. Toompark on rajatud geomeetrilise prantsuse aia stiilis.
12. Patkuli trepp ehitati 1903. aastal.
13. Toompark toimib tänapäeval kesklinna inimestele puhke- ja jalutuspaigana.
4. Küsimused teksti põhjal
14. Mis asjaolud tegid Snelli tiigi kujunemise võimalikuks pärast 19. sajandit?
15. Nimeta vähemalt kaks põhjust, miks Toomparki peetakse liigirikkaks pargiks.
16. Kuidas aitab Patkuli trepp kujundada Toompargi visuaalset ja ruumilist tähendust linnas?
17.Miks on Türgi tiiva taastamine oluline muinsuskaitse seisukohalt?
VASTUSED
1. Valikvastused
1.1 – B
1.2 – B
1.3 – B
1.4 – B
2. Lünktekst
2.1 – tugevdati
2.2 – vallikraavist
2.3 – liigirikkaimaid
2.4 – vaateplatvorm
3. Õige / vale
3.1 – VALE (nimi tuleb aednik Johann Schnellist)
3.2 – ÕIGE
3.3 – VALE (park on maastikupark, inglise stiilis)
3.4 – ÕIGE
3.5 – ÕIGE
4. Küsimuste vastused
4.1. Snelli tiik kujunes pärast seda, kui Toompea kindlustused kaotasid sõjalise tähtsuse ja vallikraav muudeti linnaruumi osaks.
4.2. Liigirikkust mõjutavad pargi reljeefne pinnamood ja asjaolu, et parki on kujundatud eri aegadel ning lisatud sinna mitmeid puu- ja põõsaliike.
4.3. Patkuli trepp loob otseühenduse Toompea ja all-linna vahel ning avab vaate pargile, vanalinnale ja merele ning muudab selle tähtsaks visuaalseks orientiiriks.
4.4. Türgi tiiva taastamine on tähtis, sest see säilitab 17.–18. sajandi bastionikindlustuse pärandi ja tagab rajatiste turvalise kasutuse tänapäeva linnakeskkonnas.