Organisatsiooni eesmärkidest ja väärtustest lähtumine

Näide 1

Olukorra kirjeldus
Osalesin koolides järjepidevalt õpetajate iga nädal toimuvatel koostööaegadel, kus kavandatakse põhikooli ja gümnaasiumi üritusi, jaotatakse ülesanded, määratakse vastutajad ning lepitakse kokku elluviimise sammud.

Lähtun oma töös kooli koostöökultuurist, ühisest vastutusest ja ühtse koolikultuuri kujundamisest, mistõttu osalen regulaarselt õpetajate koostööaegadel ning panustan seal sisuliselt. Ma pakun ideid ja teen ettepanekuid, aitan tegevusi läbi mõelda, võtan endale konkreetseid ülesandeid ning täidan kokkulepitud ülesandeid. Olen seda teinud teadlikult, täpselt nii nagu seda teevad ka teised õpetajad. Ma pean kooli toimimise seisukohalt oluliseks, et üritused ja arendustegevused ei sõltuks üksikutest inimestest, nn liidritest, vaid toimiksid ühise kokkuleppe ja jagatud vastutuse põhimõttel. See vähendab koormusriske, toetab meeskonda ja loob õppijatele selge ning stabiilse koolikogemuse. Õpetajate ühiste pingutuste tulemusel on kooli üritused ja tegevused paremini planeeritud, vastutused selgemalt jaotatud ning õpetajate omavaheline infovahetus regulaarsem. Minu järjepidev osalus aitab kinnistada arusaama, et koolikultuur on ühine projekt ega tohi jääda üksikute entusiastide kanda.

Refleksioon
Olen õppinud, et tõhus koostöö sünnib rutiinidest ja kokkulepetest. Kui inimesed on regulaarselt kaasatud, on ka keerulisematel perioodidel võimalik hoida kooli ürituste ja arendustegevuse kvaliteeti kõrgena.

Tõendid
Koolides säilitatud koostööaegade protokollid/kalenderväljavõtted; ürituste planeerimine ja tööjaotus; minu refleksioon portfoolios.

Näide 2

Olukorra kirjeldus
Olen mitmes koolis vastutanud või olnud võtmerollis kooli identiteeti ja kogukonnatunnet tugevdavate tegevuste korraldamisel, sh Eesti Vabariigi aastapäeva sündmused:
– suur kontsert kogu koolile (Ehte Gümnaasium);
– pidulik kõne kõigile kooliastmetele (Ehte Gümnaasium; Mustamäe Humanitaargümnaasium);
– viktoriin põhikoolile (Ehte Gümnaasium; Mustamäe Humanitaargümnaasium; Karjamaa Gümnaasium (praegu Karjamaa põhikool).

Lähtun oma tegevustes kooli identiteedi, ühtekuuluvustunde ja väärtuskasvatuse teadlikust kujundamisest ning pean oluliseks, et kooli traditsioonid ja kooliülesed sündmused oleksid sisult läbimõeldud ja õppijaid päriselt kaasavad. Sellest lähtudes valmistun selliste sündmuste ettevalmistamisel põhjalikult: mõtestan esmalt kontseptsiooni, sõnumi ja väärtusliku sisu, seejärel kujundan tegevused eri vanuseastmetele sobivaks ning korraldan sündmused viisil, mis toetab ühtaegu nii õpilaste aktiivset osalemist kui ka õpetajate ühist tegutsemist. Minu veendumuse järgi ei kujune koolikultuur üksnes igapäevasest õppetööst, vaid ka ühistest rituaalidest ja tähenduslikest hetkedest, mis loovad õppijatele turvalise kuuluvustunde, kinnistavad väärtusi ja aitavad mõtestada, mida tähendab kuuluda sellesse konkreetsesse kooli. Minu osalusel korraldatud üritused on toetanud kooli ühist identiteeti ning loonud olukordi, kus erinevad kooliastmed on saanud kogeda end osana ühest terviklikust kogukonnast, mitte eraldiseisvate klasside või rühmadena. Samal ajal on ka õpetajate kollektiiv tegutsenud ühise eesmärgi nimel, mis on tugevdanud meeskonnatunnet, suurendanud vastastikust usaldust ning toetanud arusaama, et koolikultuuri kujundamine on kogu koolipere ühine vastutus.

Refleksioon
Olen kogenud, et kõige mõjusam on üritus, mille sõnum on selge ja mis kaasab õppijaid aktiivselt. Edaspidi pööran veelgi enam tähelepanu sellele, et õpilaste roll oleks lisaks osalemisele ka kaasarääkimine. Võib öelda, et õpilastele meeldib väga esineda koolilaval, seda enam, et koolis on palju väga andekaid õpilasi.

Tõendid
Ürituste kavad, tekstid (kõne/viktoriini küsimused), fotod/kuulutused, kooli kodulehe kajastus, kolleegide tagasiside.

Suhtlemine ja koostöö lapsevanematega

Näide 1

Olukord
Maakoolides klassijuhatajana hoidsin süstemaatilist kontakti peredega, korraldasin regulaarseid lastevanemate koosolekuid ning organiseerisin klassiekskursioone Eestis ja väljaspool Eestit (sh Peterburi) (Aluvere Põhikool; Arvate Keskkool). Eesmärk oli toetada õpilase terviklikku arengut ja luua usalduslik kool–kodu koostöö.

Mõnes koolis oli traditsioon korraldada tihti kooliüleseid lastevanemate koosolekuid, kus olid kõik õpetajad kohustatud osalema. Eesmärgiks oli anda lapsevanematele võimalus suhelda ühe õhtu jooksul võimalikult paljude õpetajatega ning saada sel moel täielik ülevaade enda lapse edukusest õppeainete lõikes (nt Mustamäe Humanitaargümnaasium)

Suhtluses lapsevanematega lähtusin selgest infovahetusest, austusest perekonna tausta ja eripärade vastu ning lahenduskesksest ja koostööd toetavast toonist. Selle põhimõtte rakendamiseks vahendasin õppimise ja käitumisega seotud infot tasakaalukalt, lõin ühiseid kokkuleppeid ning korraldasin tegevusi, mis toetasid klassi heaolu. Sellise lähenemise tulemusena tundsid lapsevanemad, et neid kaasatakse ja nende vaadetega arvestatakse. See oli eriti oluline siis, kui tegemist oli hariduslike erivajadustega õppijatega. Koostöös lapsevanematega muutus õpilaste toetussüsteem tugevamaks ning võimalikud probleemid jõudsid arutelusse varajases etapis ega kujunenud kriisiks. Analüüsides oma kogemust, pean kõige olulisemaks järjepidevust, Juhul, kui kontakt lapsevanematega ei teki üksnes probleemide ilmnemisel, vaid ka positiivsete arengute ja edusammude jagamisel, kujuneb vastastikune usaldus ja toimiv koostöö.

Tõend
Koosolekute päevakorrad, kirjavahetus lapsevanematega, ekskursioonide kavad/korraldus, refleksioon.

Näide 2

Olukord
Peaaegu kõikides vene õppekeelega koolides külastasid paljud lapsevanemad minu eesti keele tunde. Nad soovisid saada parema ülevaate minu õpetamise viisidest ja enda lapse keelelistest osaoskustest (nt Karjamaa gümnaasium; Ehte Gümnaasium; Erakool Garant). Tavaliselt olid need põhikooli II astme õpilaste vanemad, kellest suurem osa õppis koos lapsega eesti keelt. Võin väita, et lapsevanemad olid väga huvitatud oma lapse heast ja väga heast eesti keele oskusest ning ei olnud oluline, kas õpilane on HEV õpilane või ei. Lapsevanemate abi oli eriti märgatav COVID-19 ajal, kui koolid olid distantsõppes. Eesmärk oli toetada koostööd ja luua ühine arusaam lapse arengu toetamisest. See, et lapsevanemad pöörduvad viimastel aastatel üha sagedamini aineõpetaja poole meili teel, on iseloomulik kõikidele koolidele. Ma ei ole kunagi ignoreerinud mitte ühtegi kirja ning minu arvates on lapsevanema pöördumised olnud alati põhjendatud. Lähiminevikus olid teemaks peamiselt hinded, eriti suulise vastuse eest.

Suhtluses lapsevanematega lähtusin avatuse, professionaalse selgituse ja konfliktide ennetamise põhimõtetest ning sean keskmesse õppija huvid ja arengu. Olen selgitanud lapsevanematele tunni eesmärke, metoodilisi valikuid ja keelepraktika loogikat, et kõik see, mis toimub tunnis, oleks neile arusaadav ja läbipaistev. Samal ajal kuulan tähelepanelikult lapsevanemate ootusi suurema frontaalse ja suulise keelepraktika järele, ning arvestasin neid võimaluste piires järgnevates tundides. Tihti soovivad lapsevanemad, et nende last õpetaja küsiks rohkem, et õpilasel ei tekiks õppimises pause. Minu lähenemine on muutnud koostöö alati konstruktiivseks ja arendavaks, mitte kriitiliseks. Kõik lapsevanemad olid valmis oma last aktiivselt toetama. Analüüsides kogemust, ei käsitle ma lapsevanemate ettepanekuid mitte sekkumisena õpetaja töösse, vaid partnerlusena. Mida läbipaistvam ja põhjendatum on õpetamine, seda tugevam on vastastikune usaldus.

Tõend
Anonüümseks muudetud suhtlusväljavõtted lapsevanemaga kooli meilis; refleksioon

Säilenõtkus

Näide 1

Hinded ja õpitulemused on isikuandmed, mille käsitlemine koolis allub rangetele õiguslikele ja eetilistele piirangutele. Kui varasemalt oli tavapärane klassis parimate tööde ettelugemine, siis tänapäeval ei ole see ilma õpilase selgesõnalise loata lubatud. Samuti on õpetajal keelatud hinnete, taseme-, eksami- ja perioodihinnete avalikustamine ning lubatud on üksnes klassipõhised koondkokkuvõtted. Lubatud ja soovitatav on kujundav hindamine, mis põhineb kohesel, individuaalsel ja arengut toetaval tagasisidel, kuid ka selle puhul ei avalikustata konkreetseid hindeid, kuna ka hinded on käsitatavad andmetena. Õiguslik raamistik (§ 19–21) sätestab, et hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, suunata õppimist ja õpetamist ning aidata edasiste haridusotsuste tegemist. Hindamine peab olema süstemaatiline, läbipaistev ja õppimist toetav.

Kooli tasandil loetakse andmeteks lisaks õpitulemustele ka innovatsiooni ja haridusuuendustega seotud teavet, mille avalikustamise keelab sageli tööleping ning mis võib tähendada kohustust vaikida igavesti. Samuti kuuluvad kaitstavate andmete hulka terviseandmed ja hariduslike erivajadustega seotud info, millele on ligipääs vaid otseselt õpetust andvatel õpetajatel. Praktika näitab, et neid andmeid käsitletakse koolides vastutustundlikult ning kuritarvitamise juhtumeid pole esinenud. Samas on koolide vahel erinevusi ligipääsu ulatuses. Mul on eripedagoogi-nõustaja erialane ettevalmistus Tallinna Ülikoolist. Minu õpetajatöö ei eelda erivajadusi puudutavate detailandmete kasutamist. Mul on juba kujunenud praktiline kogemus, sh töö erakoolis, kus õppis palju hariduslike erivajadustega õpilasi väikestes ja rahulikes klassides. Õpetajana töötatud aastad on andnud päris hea arusaama õppijate käitumise ja osaoskuste raskuste põhjustest. Andmetena käsitletakse ka kogu tööalast infot, mis liigub õpetajateni töömeili, õpetajate listide ja digitaalsete keskkondade (nt Teamsi rühmad) kaudu, kusjuures osa dokumente on kättesaadavad vaid ID-kaardiga ning dokumentide registreerimine ja avalikustamine toimub rangelt reguleeritud dokumendiregistri kaudu.

Töös õpilaste õpitulemuste ja hindamisandmetega, käsitlesin kogu infot isikuandmetena ning järgin rangelt konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtteid ning piirdun andmete kasutamisel üksnes oma tööülesannetega. Hindamisel dokumenteerin alati tulemused ning lisan kommentaarid enda isiklikku klassipäevikusse kui ka eKoolis, Stuudiumis ja Tahvlis lisan täpsustused kommentaaride lahtrisse. See tagab usaldusväärse hindamise ning kooli tasandil korrektse aruandluse.

Tõend
Tõenditeks sobivad kõik töömeilid, klassipäevikute väljavõtted; refleksioon (ilma isikuandmeteta).

Näide 3

Portfoolio koostamisel käsitlen tõendusmaterjale ja nendega seotud infot, sealhulgas õpilaste ja kolleegide andmeid, dokumente ning tööalast kirjavahetust, kui tundlikke andmeid, mille avalikustamine peab olema rangelt kaalutletud. Olen teadlik, et kõiki dokumente ei ole võimalik ega lubatav e-portfooliosse lisada, kuna see võib kaasa tuua turva- ja privaatsusriskid ning rikkuda andmekaitse põhimõtteid. Seetõttu teen info töötlemisel teadlikke otsuseid ning valin tõendusmaterjale valikuliselt, muutes vajaduse korral ananüümseks väljavõtted. Teisest küljest olen valmis esitama täiendavaid dokumente turvalisel viisil ja kokkuleppel. Selline lähenemine tagab, et portfoolio on sisult usaldusväärne ja vastab kehtivatele andmekaitsenõuetele, ilma et see seaks ohtu organisatsiooni või isikute privaatsuse.

Lisaks järgin portfoolio koostamisel koolides kehtivaid isikuandmete kaitse põhimõtteid seoses visuaalse materjaliga. Koolikeskkonnas on keelatud õpilaste või kolleegide fotode avalik ülespanek ja jagamine ilma selgesõnalise loata, kusjuures luba tuleb küsida nii õpilaselt kui ka lapsevanemalt ning lapsevanemal on õigus see luba igal ajal tagasi võtta. Ka kooli kodulehel avaldatud fotod ei kuulu kasutamiseks õpetaja isiklikus portfoolios. Arusaamatuste ja privaatsusriskide vältimiseks puuduvad minu portfoolios täielikult koolikeskkonnas tehtud fotod. Samuti käsitlen erilise tähelepanuga õpilastöödega seotud andmeid: nii gümnaasiumi 11. klassi uurimistööde kui ka põhikooli loovtööde andmed on anonüümsed. Uurimistööd keskenduvad tavapäraselt üldistatud arvamuste ja ankeetandmete kogumisele, kus ei märgita rohkem isikuandmeid kui klass ja sugu.

Tõend
Portfoolio peatükk „Tõendite valikulisus”; refleksioon

Säilenõtkus

Oma õpetajatöös lähtun selgelt sõnastatud väärtustest, milleks on professionaalsus, vastutus, koostöö, läbipaistvus, õppija arengu toetamine ning koolikultuuri ja turvalise õpikeskkonna hoidmine. Need väärtused ei jää deklaratiivseks, vaid väljenduvad järjepidevalt minu igapäevases tegevuses. Ma osalen regulaarselt koostööaegadel ja kooliürituste elluviimises. Olen seotud hindamise ja eksamite korraldamisega ning olen avatud nii oma õpetamispraktika nähtavaks tegemisel kui ka sisulises koostöös lapsevanematega.

Lisaks panustan sellesse, et minu loodud õppetegevused, metoodilised lahendused ja materjalid oleksid jätkusuutlikud ning vajadusel ka kollektiivselt kasutatavad. Need jäävad koolile püsivaks ressursiks ja õpetajatele abimaterjalideks. Väärtuste seos koolikultuuri ja meeskonnatööga avaldub ka selles, et ma loon toimivaid sidemeid kolleegide, kooli juhtkonna ja lapsevanematega. Sel moel aitan kujundada ühist arusaama kooli eesmärkidest, vastutusest ja õppijat toetavast professionaalsest tegutsemisest.

Minu praeguse kooli väärtused ja arengueesmärgid lähtuvad pühendunud ja professionaalse töötajaskonna, toetava ning koostöise organisatsioonikultuuri ning õppijakeskse ja tulevikku suunatud hariduse kujundamisest. Kool väärtustab avatud infovahetust, ühisüritusi, regulaarset tagasisidet ja motiveerivat töökeskkonda, kus iga töötaja professionaalne areng, sh digipädevus ja koostöine õpetamine, on teadlikult toetatud. Organisatsioonikultuur põhineb usaldusel, läbipaistvusel ja tõenduspõhistel juhtimisotsustel ning selle toimivust hinnatakse süstemaatilise tagasiside ja sisehindamise kaudu. Õppetöö keskmes on õppijate ettevalmistamine iseseisvaks ja meeskondlikuks tööks, tihe koostöö tööandjatega, paindlikud õppevormid ning tõhusal õppimisel põhinev metoodika, mille tulemuslikkust mõõdetakse õpiedu, eksamitulemuste ja tööle rakendumise kaudu. Kool positsioneerib end kompetentsikeskusena, kus uuendusmeelsus, keskkonnateadlikkus ja rohepööre on läbivad põhimõtted ning kus nii töötajad kui õppijad panustavad aktiivselt erialasesse arengusse, rahvusvahelisse koostöösse ja kestliku koolikultuuri kujundamisse.

Nende põhimõtetega kooskõlas lähtun oma töös professionaalsuse, vastutuse, koostöö, läbipaistvuse, õppija arengu, koolikultuuri ja turvalise keskkonna väärtustest, mis väljenduvad minu järjepidevas osalemises kõiges, mis on minu tööga seotud. Minu kogemus kinnitab, et juhul kui õpetaja ei pea kooli väärtusi sisuliselt oluliseks ega järgi neid oma igapäevases töös, on tal äärmiselt keeruline sulanduda kollektiivi ning toime tulla üksnes isiklike tõdede ja praktikatega, ilma et ta ei jääks kõrvale meeskonnatööst.

Säilenõtkus

Näide 1

Ühine eesmärk
Luua lõimitud ja kaasav õpikogemus eri emakeelega õppijatele.

Koostöös teise õpetajaga kavandasime ja viisime ellu projekti, milles osalesid nii eesti kui ka vene emakeelega õpilased, kelle jaoks oli oluline koostööd soodustav õpikeskkond. Minu roll koostöös oli olla projekti kaasautor ja elluviijana siduda eesti keele õpe projekti tegevustega. Koostöö tulemusena valmis Tallinna Kunstigümnaasiumis kolmepäevane keskkonnateadlikkuse projekt, mis toetas nii aine- ja keeleõpet kui ka õpilaste omavahelist suhtlust ning meeskonnatööoskuste arengut.

Kõik kooliüritused, milles olen osalenud, on toimunud koostöös kogu õpetajaskonnaga ning nende kavandamine ja elluviimine põhineb ühisel vastutusel. Tavapäraselt jagatakse ülesanded õpetajate koostööaegadel ja ainesektsioonide koosolekutel, kus lepitakse kokku rollid ning tegevuste eest vastutavad õpetajad. Suurematest koostööpõhistest ettevõtmistest võib esile tuua Keelekohviku Erakoolis Garant, kus osalesid korduvalt kõikide eesti keelt teise keelena õpetavate õpetajate õpilased, ning regulaarsed projektipäevad Mustamäe Gümnaasiumis, kus eesti keele õpetajad koostasid näiteks vanasõnade ja mõistatuste teemalisi ülesandeid põhikooliklassidele. Mahukam koostöökogemus oli Tallinna Ülikooli ELU õppeaine raames, kus tegin koostööd eri erialade tudengitega, ning samal põhimõttel on üles ehitatud ka õpetajatele suunatud ühisüritused. Üha olulisemaks suunaks on kujunenud LAK-õpe ning aineülene lõiming, kus koostöös mitme aineõpetajaga seotakse õppeained terviklikuks õpikogemuseks. Olen osalenud ka pikemaajalistes lõimingu projektides, kus mitu õpetajat käsitlesid ajajoonele paigutatud arenguid kirjanduses, kunstiajaloos, ajaloos, ühiskonnaõpetuses, muusikas ja Ameerika kirjanduses. See lähenemine andis õpilastele sügavama arusaama ajaloolistest seostest erinevate sündmuste lõikes. Minu praktikas on olnud ka koostöö vene keele õpetajaga keelekümblusklassis, kus tema õpetas 8. klassi õpilastele lauseliikmeid vene keeles ning mina käsitlesin samu keelestruktuure paralleelselt eesti keele tunnis eesti õppekeelega koolidele kirjutatud eesti keele õpiku järgi. Nii oli õpilastel võimalik võrrelda ja mõtestada keelelisi süsteeme kahes keeles.

Näide 2

Koostöös muusikaõpetajaga seadsime ühiseks eesmärgiks aineüleste seoste loomise ja õppijate motivatsiooni tõstmise keeleõppes. Me pakkusime õpilastele elulist ja kultuurilist konteksti, milles keelt kasutada ja mõtestada. Koostöö tulemusena viisime Erakoolis Garant läbi lõimitud ainetunni, mis sidus eesti keele ja muusika ning lõi õppijatele tähendusliku õpikogemuse. See tund oli pühendatud eestikeelsetele isamaalauludele. Enne koostöist tundi tutvustasin õpilastele videote põhjal laule, jagasin sõnavaralehti ning ka laulusõnu. Muusikaõpetaja aitas õpilastel laulda ja saatis akordionil.