Teadmiste ajakohastamine
See peatükk käsitleb minu haridustee ja karjääri kujunemist tervikliku ja väärtuspõhise protsessina, mille keskmes on õpetajatöö kvaliteet, kolleegide professionaalse arengu toetamine ning teadlik enesetäiendamine. Olen järjepidevalt panustanud kolleegidesse, soodustanud nende arengut nii õpitee kujundamisel kui ka igapäevastes koolitegevustes, sealhulgas keeleõppes, õppematerjalide loomisel ja professionaalsetes aruteludes. Peatükis on esitatud ülevaade minu akadeemilisest haridusest, täiendkoolitustest, uurimuslikust ja andmepõhisest mõtteviisist ning praktilisest õpetajatööst, mis moodustavad omavahel seotud ja vastastikku toetava terviku.
Eraldi tähelepanu on pööratud rahvusvahelisele enesetäiendamisele (sh Coursera kursused tervise, meditsiini, andmeanalüüsi ja digikirjaoskuse valdkonnas), õppematerjalide loomisele ning õpetajaeetika rollile professionaalse identiteedi kujunemisel. Peatükk seob metoodilised valikud õppija heaolu, toimetuleku ja õppimisvõime mõistmisega ning põhjendab, miks metoodikaalased ja reflektiivsed tekstiosad on minu portfoolios olulised ka kolleegidele. Lähitulevikus valmib mul uus õppematerjal C1-keeleoskuse taotlejatele ning plaanin taas õpetada õpetajate B2- ja C1-taseme keeleõpperühmi, mistõttu on metoodika ja keeleõppe didaktika süstemaatiline käsitlemine minu professionaalses enesekirjelduses keskse tähtsusega.
Sisukord
Haridustee ja karjääri kujundamine
Haridus: filoloogiline vundament ja silmaringi laiendavad kõrvalerialad
Kehakultuuri teaduskond ja kõrvaleriala
Eripedagoogi-nõustaja eriala
Andmekirjaoskus
Varasem praktiline kogemus. Statistikaameti leibkonnauuringud ja veenmisoskus
Õpitee ja teadlik ajaplaneerimine
Rahvusvahelised kursused: tervis, meditsiin, andmeanalüüs
Tervise ja meditsiiniga seotud kursused
Andmeanalüüs
Digikirjaoskus
Täienduskoolitused Eestis
Tunnikoormus
Karjäär
Õppematerjalide loomine
Kolleegide õppimise ja arengu toetamine
Kolleegide karjääri toetamine
Karjäärist õppijatele. Õpitee ja tulevikuvalikute mõtestamine
Õpetaja eetika
Minu haridustee ja karjäär on üks tervik
Märksõnad: õpitee, karjääri kujundamine, õpetaja professionaalne areng, kolleegide toetamine, keeleõppe metoodika, õppematerjalide loomine, rahvusvaheline enesetäiendamine, Coursera, tervis ja õppimisvõime, andmekirjaoskus, digikirjaoskus, küberjulgeolek, eripedagoogika, õpetajaeetika, väärtuspõhine õpetamine, õppija heaolu, elukestev õpe
Haridustee ja karjääri kujundamine
Minu haridustee ja karjääri kujundamist iseloomustab teadlik, eesmärgipärane ja pikaajaline arenguloogika, mille keskmes on õpetajatöö kvaliteet ning vastutus nii õppijate kui ka kolleegide ees. Õpetajana ei näe ma oma rolli üksnes aineõpetajana, vaid ka kolleegide toetaja, õppematerjalide looja ja professionaalse arutelukultuuri edendajana. Olen järjepidevalt panustanud kolleegide arengusse, aidanud neil toime tulla muutuvate kvalifikatsiooninõuete, keelenõuete ja tööalaste ootustega ning loonud õppevara, mis toetab nii õppijaid kui ka õpetajaid.
Käesolev peatükk koondab minu haridusliku ja professionaalse arengu peamised teljed: filoloogilise vundamendi, tervise ja inimese käsitluse, eripedagoogilise vaatenurga, andmepõhise ja uurimusliku mõtteviisi, rahvusvahelise enesetäiendamise ning väärtuspõhise õpetajaeetika.
Minu haridustee iga osa on eesmärgipärase valiku tulemus. Pärast keskkooli lõpetamist olin motiveeritud omandama kõrgharidust, sest pidasin oluliseks, et õpetajatöös ja ametialases konkurentsis toetaks mind nii kvalifikatsioon kui ka praktiliselt rakendatav pädevus. Olen kujundanud oma õpitee viisil, kus akadeemiline haridus, täienduskoolitused ning igapäevane õpetajatöö moodustavad vastastikku toetava arenguloogika. Minu professionaalne areng on kulgenud kahel paralleelsel ja teineteist toetaval suunal:
1. õpitee – süstemaatiline, pikaajaline õppimine ja enesetäiendamine;
2. karjääritee – õpetajatöö, õppematerjalide loomine, kolleegide ja õppijate toetamine ning koolikultuuri arendamine.
Kõik õpivalikud on olnud seotud konkreetsete tööalaste vajadustega: õppija mitmekesisuse mõistmine, keeleõppe metoodika arendamine, tervise ja vaimse heaolu seostamine õppimisega ning teaduspõhise mõtlemise rakendamine klassiruumis. Minu jaoks ei ole õppimine olnud kõrval tegevuseks tööl käimisele, vaid õpetajatöö kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse alus. Uued teadmised peavad jõudma tagasi õppetöösse, õppematerjalidesse, hindamispraktikasse ja õppija toetamise viisidesse.
Haridus: filoloogiline vundament ja silmaringi laiendavad kõrvalerialad
Olen hariduselt eesti filoloog (MA). See filoloogiline ettevalmistus on minu professionaalse identiteedi tuum, mis annab mulle keelelise täpsuse, hea tekstimõistmise, kultuuritausta ning analüütilise mõtlemise, mis on eesti keele ja kirjanduse õpetamisel hädavajalikud.
Filoloogiline haridus on kujundanud minu õpetamispraktikat ka väärtustasandil. Eesti keele õpetamine ei ole minu jaoks ainult grammatika ja õigekiri, vaid mõtlemise, identiteedi ja eneseväljenduse kujundamine, milles keelekasutus ja tekstimõistmine seostuvad ühiskonna, kultuuri ja inimese sisemaailmaga.
Filoloogiline haridus
Minu filoloogiline ettevalmistus põhineb eesti ja vene keele õpingutel ning sellele järgnenud magistritaseme õppeainete süvendatud õppimisel. Olulised verstapostid on järgmised:
1. bakalaureuseõpingud filoloogilistel erialadel (eesti ja vene keel);
2. eesti filoloogias magistrikraad (Tallinna Ülikool, 2009) – suunitlus: eesti keel, keeletoimetamine, keeleõpetus;
3. keeletoimetaja diplom (Eesti Keele Instituudi / TLÜ Eesti Keele Instituudi õpingute raames).
Kehakultuuri teaduskond ja kõrvaleriala
Olen õppinud kehakultuuri teaduskonnas ning omandanud perekonna- ja tervisekasvatuse kõrvaleriala (õpetajakvalifikatsioon). See suund on tugevdanud minu oskust näha õppijat tervikuna. Õppimisvõime ei sõltu sageli ainult õpistrateegiatest, vaid ka vaimsest ja füüsilisest toimetulekust, stressitasemest ning elukorraldusest. Tervisekasvatuse ettevalmistus on toetanud minu professionaalset vaadet sellele, kuidas kool saab panustada enesehoidu, tasakaalu ja toimetulekut toetavasse õpikeskkonda ning kuidas õpetaja saab siduda õppeprotsessi õppija heaolu ja arenguvajadustega.
Eripedagoogi-nõustaja eriala
2013. aastal alustasin Tallinna Ülikoolis õpinguid eripedagoogi-nõustaja erialal. Selle valiku taga oli väga konkreetne vajadus: õpetajatöös kohtasin olukordi, kus õppijad erinesid toimetuleku, võimete, motivatsiooni, käitumismustrite ja sotsiaalse tausta poolest. Ainetund üksi ei selgitanud, miks osa õppijaid ei edene või vajab teistsugust tuge. Eripedagoogika õpingud aitasid mul märkimisväärselt mõtestada kaasava hariduse loogikat ning tugisüsteemide rolli tavakooli õppetöös. Eripedagoogika õpingute raames läbisin:
– 140 EAP mahus õppeaineid;
– keskmine hinne on üle 4,0;
– võimaluse piires kasutasin võimalust valida erinevaid vabaaineid, kuna nende valikut ei piiratud;
Minu jaoks oli eripedagoogika oluline eelkõige kolmel põhjusel:
1. see suurendas arusaama õppimisraskuste ja toimetuleku põhjustest;
2. see andis tööriista toetamise ja sekkumise mõtestamiseks;
3. see tugevdas veendumust, et õpetaja roll ulatub ainekavast kaugemale. Iga õppija vajab turvalist ja väärikat kohtlemist ning tema areng ei toimu vaakumis, vaid psühhosotsiaalsete, kognitiivsete ja keskkonnategurite koosmõjus.
Andmekirjaoskus
Eripedagoogika stuudiumi ajal läbisin mind huvitanud sotsioloogia õppekava ained, mis keskendusid andmetele ja analüüsile. Sooritasin eksamid hinnetele A ja B. Läbitud ained olid:
1. Andmeanalüüs: statistiline andmestik ja kirjeldav statistika;
2. Andmeanalüüs: longituudsed andmed, lineaarne ja logistiline regressioon;
3. Avalikud andmeallikad ja andmete tõlgendamine.
Need õppeained olid minu jaoks olulised teadmiste täiendamise ja professionaalse arengu allikad ning toetasid õpetajatööd mitmel tasandil. Esiteks võimaldasid need mul mõtestada õppimise ja hariduse nähtusi tõenduspõhiselt ning lähtuda andmetest, uurimistulemustest ja metoodiliselt põhjendatud järeldustest, mitte üksikjuhtumitest või subjektiivsetest muljetest. See on olnud eriti oluline olukordades, kus õpetaja peab langetama põhjendatud otsuseid õppijate arengu, hindamise ja toetamise kohta ka piiratud info alusel.
Teiseks kujundasid need õppeained minu oskust hinnata uuringute, statistiliste näitajate ja andmeallikate usaldusväärsust ning asjakohasust. Õppisin eristama metoodiliselt korrektselt läbi viidud uuringuid pealiskaudsetest või eksitavatest üldistustest, mõistma valimite, mõõtevahendite ja andmetöötluse mõju järeldustele ning hindama, millisel määral saab uurimistulemusi hariduspraktikasse üle kanda. See oskus on olnud oluline nii õpetajatöö reflekteerimisel, õppematerjalide valikul kui ka õppijate juhendamisel kriitilise mõtlemise ja teaduspõhise argumentatsiooni suunas.
Huvi andmete ja analüüsi vastu on püsinud järjepidev. Olen lugenud statistika ja andmeanalüüsi alast kirjandust, parandanud digikirjaoskust ning täiendanud praktilisi oskusi Exceli ja SPSSi kasutamisel. Olen koostanud andmeanalüüsi mõistete kartoteegi, et hoida terminoloogia ja protsessid süstemaatiliselt korras. Lisaks loen huviga meditsiinialaseid teadusartikleid ning pööran eraldi tähelepanu just andmeanalüüsi osale, sest see arendab kriitilist lugemisoskust ja teadusliku teksti mõistmist.
Kogemus
Varasem praktiline kogemus. Statistikaameti leibkonnauuringud ja veenmisoskus
Minu huvi uuringute ja andmete vastu ei ole olnud ainult teoreetiline. Olen töötanud leibkonnauuringute küsitlejana enda põhitöö kõrvalt. Töö põhisisuks oli andmete kogumine Statistikaameti uuringute tarvis. See kogemus õpetas mulle, et andmete kvaliteet ei sõltu üksnes metoodikast, vaid väga suurel määral ka inimestevahelistest kontaktidest, selgest selgitamisest, inimeste veenmisest ja vastastikuse usalduse loomisest. Nende tegurite abil muutuvad andmed üldse kogutavaks. Oluline õppetund mulle oli, et ankeedi täitmine ei juhtu iseenesest. Sageli tuleb inimest veenda, rahulikult selgitada ning luua tunne, et tema panus on väga oluline. Statistikaametilt saadud tagasiside põhjal täitsid minu poolt külastatud pered ankeete väga korralikult. See oli kinnituseks mulle, et mul on väga hea veenmisoskus. Hiljem märkasin, et sama oskus toetab mind ka õpetajatöös. Õppija motiveerimine, õppetöö mõtestamine ja pingutusele suunamine vajab sageli selget, usalduslikku ja argumenteeritud suhtlust.
Õpitee ja teadlik ajaplaneerimine
Aastatel 2013–2017 (kuni septembrini) ei töötanud ma koolis, vaid andsin väiksemas mahus eesti keele kursusi. See oli teadlik ajaplaneerimise otsus, sest nii sain osaleda ülikoolis kõikidel loengutel ning võtta nii palju mind arendavaid lisaaineid, kui õppekava ja tunniplaan võimaldasid. Enne 2013. aasta sügist olin töötanud väga suure koormusega (kool + keelekursused + koduõpetaja roll + õppematerjalide koostamine ning intensiivne elurütm koduste toimetuste osas). Tajusin, et jätkusuutlikuks arenguks on vaja ajutiselt muuta elukorraldust ning teha ruumi süvendatud õppimisele.
Rahvusvahelised kursused: tervis, meditsiin, andmeanalüüs
Minu andmeanalüüsi ja teaduspõhise mõtlemise arengut mõjutas oluliselt ka see, kuidas aja jooksul muutusid võimalused ligipääsuks mikroandmetele ja rahvusvahelistele andmebaasidele. Varasemalt oli rohkem võimalusi iseseisvaks mikropraktikaks, kuid hiljem läks suurem osa andmebaasidest tasuliseks ja ligipääs muutus keerukamaks. Andmeid jagatakse eelistatult teadusasutustele ja tudengitele lõputööde jaoks, kui ülikool neid taotleb. See tekitas pausi minu huvile läbi kammida suuri rahvusvahelisi andmebaase ja üldse tegeleda iseenda rõõmuks andmeanalüüsiga.
Uus võimalus avanes 2020. aastal, kui hakkasin õppima Coursera platvormi kaudu ning võtsin üksikkursusi rahvusvahelistest ülikoolidest. Ehkki olen omandanud kokku 26 Coursera sertifikaati, toon siinkohal esile ainult need, mis on otseselt seotud tervise, meditsiini, vaimse heaolu ja andmeanalüüsiga. Just need on andnud mulle palju teadmisi ja toetanud minu arusaamist õpetajatööst.
Tervise ja meditsiiniga seotud kursused
a) Introduction to Statistics & Data Analysis in Public Health (Imperial College London);
b) The Social Context of Mental Health and Illness (University of Toronto);
c) Confronting Gender Based Violence: Global Lessons for Healthcare Workers (Johns Hopkins University);
d) Health Care Delivery in Healthcare Organizations (Rutgers University)
e) Introduction to Climate Change and Health (Yale University):
Need kursused on aidanud mul paremini mõista, kuidas tervis, vaimne heaolu ja sotsiaalne kontekst mõjutavad õppimist, arengut ja enesetunnet. Õpetajatöös on mul kergem märgata stressi ja sotsiaalsete pingete mõju õppimisvõimele ning käsitleda tervisega seotud teemasid eetiliselt, faktipõhiselt ja õppijat säästvalt.
a) AI-Powered Data Analysis: A Practical Introduction (University of Michigan);
b) Data Visualization (University of Illinois Urbana-Champaign);
c) Global Statistics – Composite Indices for International Comparisons (University of Geneva):
Need pädevused toetavad eeskätt:
– uurimusliku ja argumenteeriva kirjutamise juhendamist (allikate leidmine, andmete tõlgendamine, järelduste põhjendamine);
– õppijate funktsionaalset lugemisoskust (tabelite, graafikute ja uuringutulemuste mõtestamine);
– õpetajana enda refleksiooni ja õpetamispraktika teaduspõhist analüüsi.
Coursera kursused on olnud osa minu teadlikust enesetäiendamisest ning lähtunud huvist oma teadmisi ja oskusi pidevalt arendada ning katsetada uusi lähenemisi õpetajatöö sisulise kvaliteedi parandamiseks, mitte üksnes tehnoloogia kasutamise eesmärgil. Kursuste läbimine eeldas enesejuhtimist, iseseisvat töökorraldust ning ülesannete ja kontrolltööde edukat sooritamist, sest testide ja kontrolltööde positiivse soorituse protsent pidi olema vähemalt 80.
Minu digipädevuse ja küberjulgeoleku alase teadlikkuse areng toetub rahvusvahelistele täiendkoolitustele, mis käsitlevad digitehnoloogia, tehisintellekti ja küberohtude toimimist, riske ning eetilisi ja ühiskondlikke mõjusid. Selle pädevuse kujunemisel on keskset rolli mänginud järgmised Coursera ja rahvusvahelised sertifikaadid:
a) Advanced Malware and Network Anomaly Detection (Johns Hopkins University, 2025);
b) Introduction to AI for Cybersecurity (Johns Hopkins University, 2025);
c) Gen AI in Cybersecurity (Edureka, 2025);
d) Generative AI: Impact, Considerations, and Ethical Issues (IBM, 2024);
e) Research Data Management and Sharing (University of North Carolina at Chapel Hill, 2024).
Nende kursuste kaudu olen omandanud põhjaliku arusaama küberohtudest, andmeturbe põhimõtetest, tehisintellekti kasutamisega seotud riskidest ning teadusandmete vastutustundlikust haldamisest. Omandatud teadmised toetavad minu õpetajatööd eeskätt kriitilise digikirjaoskuse kujundamisel. Oskan hinnata digivahendite kasutamise turvalisust, mõtestada andmekaitse ja privaatsuse küsimusi ning suunata õppijaid teadlikule ja vastutustundlikule digikäitumisele.
Õppetöös rakendan seda pädevust arutelude kaudu tehisintellekti rollist õppimises ja ühiskonnas, allikate ja andmete usaldusväärsuse kriitilisel hindamisel ning tehnoloogiariskide teadvustamisel. Pean oluliseks, et tänapäeval ei ole õpetaja üksnes digivahendite kasutaja, vaid suudab ka mõtestada tehnoloogia mõju õppijale, õppeprotsessile ja koolikultuurile ning toetada turvalise, eetilise ja vastutustundliku digikeskkonna kujunemist.
Lisaks formaalsele haridusele olen osalenud väga suurel hulgal täienduskoolitustel. Eestis läbitud kursusi on kokku 127. Põhifookus on olnud hariduse ja meditsiini/tervise valdkonnal. Need kaks telge ei jookse juhuslikult läbi kogu minu õpitee. Haridusvaldkonna täiendkoolitused toetavad otseselt minu õpetajatöö metoodilisi valikuid ja annavad teadmisi õppimise korraldamisest, diferentseerimisest, hindamisest ja õppijate arengu toetamisest ning aitavad teha põhjendatud strateegilisi valikuid igapäevases klassitöös. Meditsiini ja tervisega seotud koolitused omakorda laiendavad minu arusaama inimesest kui tervikust, kelle õppimisvõime, motivatsioon ja toimetulek sõltuvad vaimsetest, füüsilistest ja sotsiaalsetest teguritest. Nende kahe valdkonna koosmõju võimaldab mul õpetajana paremini mõista õppijate erinevusi, märgata varakult toimetulekuraskusi ning kujundada õpikeskkonda, mis toetab nii õppimist kui ka heaolu.
Kõik see on olnud minu jaoks väärtuslik ka isiklikul tasandil. Olen pidevast enesetäiendamisest palju võitnud ning kasutan omandatud teadmisi igapäevaelus, et hoida vaimset ja füüsilist vitaalsust ning tasakaalu. Samuti olen neid teadmisi jaganud oma lastega, et toetada nende teadlikke valikuid tervise, toimetuleku ja elukvaliteedi hoidmisel. Seega ei ole õpitu üksnes professionaalne ressurss, vaid on oluline osaks minu laiemast elukorraldusest ja väärtusruumist. Nende kahe valdkonna koostoime aitab mul õpetajana paremini mõista õppijate erinevaid vajadusi, märgata varakult võimalikke toimetulekuraskusi ning kujundada õpikeskkonda, mis toetab ühtaegu nii õppimist kui ka kõigi heaolu.
Täienduskoolituste sisulised fookused on järgmised:
a) pedagoogika ja didaktika;
b) keeleõpetuse metoodika ja keeledidaktika;
c) hindamisstrateegiad ja tagasisidestamine;
d) tervisega seotud teemad ja tervisepoliitika;
e) sotsiaalpsühholoogia (motivatsioon, grupiprotsessid, suhted);
f) kvantitatiivne mõtlemine ja andmetega töötamine.
Suur koolituste maht näitab pikaajalist õppimisviisi. Õpetaja elukutse eeldab pidevat teadmiste ajakohastamist ning muutuvate õppijate ja ühiskondlike ootustega sammu pidamist.
Karjäär
Minu karjääri keskmes on olnud õpetajatöö. Olen töötanud Tallinna üldhariduskoolis õpetajana alates 1993. aastast. Õpetamine on olnud kogu minu tööelu domineeriv ja identiteeti kujundav tegevus. Mul on kogemus erinevates õppeasutustes. Olen töötanud:
1. üldhariduskoolides (eesti ja vene õppekeelega);
2. põhikooli ja gümnaasiumi astmes;
3. täiskasvanute eesti keele kursustel (sh erirühmad, nt õpetajad ja meditsiinitöötajad; kõik Eesti Raudtee töötajad);
4. koduõpetaja ja eratundide andjana (sh üliõpilaste toetamine).
Õpetajana olen õpetanud eesti keelt ja kirjandust 1.–12. klassini, kuid domineerivalt 6.–12. klassiga. Olen õpetanud ka terviseõpetust ja sporditeooriat gümnaasiumiastmes.
Olen töötanud pikalt suure koormusega (26—29 tundi nädalas ning teinud paralleelselt mitut tööd. Kooli kõrval on olnud keelekursused, eesti keele lektori koht Euroülikoolis, Statistikaametis küsitlejatöö. Samal ajal kandsin ka suurt perekondlikku vastutust, sest ma olen lasterikas üksikema. Suur vastutus ning erinevad kogemused on õpetanud töö planeerimist, kohanemist ja vastupidavust, kuid kinnitanud ka seda, et professionaalsus peab käima koos jätkusuutliku elukorraldusega.
Tõend
Lisa. Mõned säilinud tunniplaanide koopiad
Lisa 21. Keelekursused Eesti Raudteel; töötamine FIE
Lisa 22. Nädalakoormus erinevates koolides
Lisa 23. Nädalakoormus kahes koolis
Lisa 24. Tööpakkumised_tunniplaanid
Õppematerjalide loomine
Minu karjääri üks väga mahukas telg on õppematerjalide loomine. Olen viie eesti keele õpiku ja töövihiku autor (kirjastus Varrak). Õppematerjalide loomine on kujundanud minu tööstiili väga otseselt. See nõuab süsteemsust, selget eesmärgistamist, õppija perspektiivi arvestamist ja keelelisi teadmisi. Õppematerjalide autorina olen õppinud, et õppija peab saama vastused kolmele küsimusele:
1. mida ta õpib;
2. miks ta seda õpib;
3. kuidas ta saab õpitut päriselus kasutada.
See põhimõte kandub üle ka minu igapäevasesse õpetamisse koolitundides. Õppematerjalide puhul on väga oluline see, et kõikidesse töölepingutesse on märgitud, et õppematerjalide koostamise eest kool raha ei maksa. Vanasti olid õpikud olemas kõikidel klassidel. Nüüd, ja eriti viimastel aastatel puuduvad õpikud ja töövihikud eesti keeles ja kirjanduses gümnaasiumiklassides, aga ka mõnikord põhikoolides. Opiq-litsents on kooli sõnul liiga kallis, et seda osta. Õpetajad ostavad ise mõne töövihiku või õpiku või otsivad materjali internetist. Ma eelistan teha suure osa materjalidest ise ning neid õppijatele jagada.
Minu haridustee ja karjäär on üks tervik
Minu haridustee ja karjäär moodustavad ühtse terviku: filoloogiline vundament, tervise- ja perekonnaõpetuse perspektiiv, eripedagoogika kaudu süvenenud õppija mõistmine, andmekirjaoskuse arendamine (sh sotsioloogia andmeanalüüsi ained), praktiline kogemus Statistikaameti uuringutest ning rahvusvaheline enesetäiendamine (Coursera tervise-, meditsiini- ja andmeanalüüsi kursused) toetavad kõik ühte eesmärki: olla professionaalne, reflekteeriv ja tõenduspõhiselt mõtlev õpetaja. Minu jaoks tähendab karjääri kujundamine eelkõige seda, et:
1. püüan hoida õpetajatöös kõrget kvaliteeti ning tegutsen selgete eesmärkide alusel;
2. uuendan pidevalt oma teadmisi ja rakendan õpitut teadlikult igapäevastesse tundidesse;
3. panustan kooli toimimisse nii õppematerjalide loomise kui ka kolleegide toetamise kaudu;
4. mõtestan oma valikuid lähtuvalt töö jätkusuutlikkusest ja õppijate tegelikest vajadustest;
5. tegutsen õpetajana väärtuspõhiselt ning pean õpetaja eetikast kinnipidamist professionaalsuse keskseks eelduseks
Õpetaja eetika
Õpetajad peavad eetikat oma töö lahutamatuks osaks ning lähtuvad sellest nii õppijate kui ka kolleegidega suheldes. Minu jaoks ei ole eetika midagi muud, kui igapäevane tööpraktika, mis toetab usaldust, turvalisust ja professionaalset väärikust koolis. Väärtustan järgmisi põhimõtteid:
1. väärikus ja lugupidamine: kõikidel inimestel on võrdsed õigused sõltumata taustast, vaadetest või võimetest;
2. ausus ja vastutus: õpetaja peab oma sõna ja vastutab öeldu eest;
3. õiglus ja erapooletus: hindamisel objektiivsus, konfliktide õiglane lahendamine, vägivalla ja õigusrikkumiste ennetamine;
4. taktitundelisus ja koostöö: isikuandmete ja eraelu hoidmine, õppija isikupiiride austamine, koostöö lapsevanematega;
5. kollegiaalsus ja solidaarsus: aktiivne koostöö, nõustamine ja toetamine ning vajadusel sekkumine, kui ebaprofessionaalsus kahjustab õppija või kolleegi heaolu;
6. pidev eneserefleksioon: eneseanalüüs, kriitika talumine ja argumenteeritud vastamine, teadlik tasakaalu hoidmine.
Minu kogemus näitab, et kolleegid suhtuvad eetikaküsimustesse üldiselt austavalt ning peavad oluliseks turvalist ja usalduslikku töökeskkonda kui professionaalsuse üht keskset eeldust. Pean oluliseks, et erimeelsusi lahendataks argumenteeritult ja lugupidavalt ning et koolikultuur toetaks nii õppijate kui ka õpetajate heaolu ja väärikust.
Kolleegide õppimise ja arengu toetamine
Kolleegide toetamine on olnud minu õpetajaametiga seotud tegevuste loomulik osa ning seotud eesti keele õpetamisega ja õppematerjalide loomisega.
Olen õpetanud kahele õpetajate rühmale Vene Kesklinna gümnaasiumis eesti keelt (B2; C1) ühe õppeaasta jooksul. Tegemist oli minu kolleegidega. Kuna keelenõuded muutusid oluliselt rangemaks, siis vene emakeelega õpetajate töökoht sõltus eesti keele nõuete täitmisest. Õpetamine toimus eesmärgistatult ning lähtus arusaamast, et kõige suuremat rõhku tuleb panna suulisele väljendusoskusele ja saavutada kõrgtase, sest see on töökoha püsimise üheks eeltingimuseks. Lisaks olen õpetanud õpetajaid ka keelekursustel, kuhu nad on tulnud vabatahtlikult oma keeleoskust parandama. See tegevus on sisuline panus õpetajate professionaalsesse jätkusuutlikkusse, mis aitab neil vastata keelenõuetele, säilitada tööalane pädevus ning tunda end kindlamalt muutuvas hariduskeskkonnas.
Olen koostanud põhjalikud (täiskomplektid) eesti keele kui teise keele õppematerjalid 2. klassile (Karjamaa põhikool) ja 9. klassile (Mustamäe gümnaasium). Mõlemad materjalid olid ligikaudu 30 A4 lehekülge ning sisaldasid õppetekste, ülesandeid ja pildimaterjali. Lisaks koostasin 9. klassi eesti keele teise keelena eksamiks materjalid nendele õpilastele, kes tulid muu emakeelega koolidest (Mustamäe gümnaasium). Need materjalid lähtuvad riiklikust õppekavast ja kooli õppekavast. Kõik on loodud vabatahtlikult ja jäänud tasustamata, sest õpetajate töölepingusse on märgitud, et õppematerjalide koostamise eest kool tasu ei maksta. Minu materjalid on jäänud koolile edasiseks kasutamiseks. Olen ka teadlik sellest, et minu õppetekstid ja harjutused levivad koolis teiste rühma õpetajateni, aga ka keelekursustel õppijate kaudu suuremale kogukonnale. Õppematerjalid on arvutiga trükitud kujul ja jagatud tunni ajal õpilastele, aga ka digitaalsel kujul (eKool/Tahvel), sest õpetaja peab tegema materjalid kättesaadavaks koolist puudunud õpilastele ja ka nendele, kes koopiad on ära kaotanud. Võin öelda, et minu koostatud materjalide vaba levikuga toetan ka teisi eesti keele õpetajaid. Kuna eesti keel teise keelena on sageli rühmadesse jaotatud, siis liiguvad minu materjalid õpilaste kaudu mitme õpetaja kätte.
Kolleegide karjääri toetamine
Kolleegide karjäärialane toetamine on toimunud mitmel tasandil:
1. noorte praktikantide juhendamine (tundide vaatlus, katsetamine ja ühised refleksioonivestlused);
2. lahtiste tundide läbiviimine (kindlasti 20 korral);
3. pidev kollegiaalne arutelu eesti keele õpetajate ringis (õppevara valik, õppetöö kulg, metoodilised lahendused, õppijatega suhtlemise praktikad).
Lisaks on minu roll hõlmanud ka õpetajate karjääri kujundamist. Koolis on toimunud arutelud kolleegidega kvalifikatsiooninõuete täitmise üle. Olen jaganud praktilisi soovitusi kvalifikatsioonile mittevastavatele eesti keele teise keele õpetajatele, kuidas omandada kõrgharidust, et koolis kindlamalt ja muretumalt jätkata. Tavaliselt kolleegid ei ole seda sammu ette võtnud, sageli kartusest, et keskeas õppimine võib olla väga keeruline. Olen siiski pidanud oluliseks, et neid teemasid võib käsitleda, kusjuures ausalt, toetavalt ja hinnanguvabalt. Samas ei ole ma andnud õppetunde oma kolleegidele, kuidas nad peaksid oma elu korraldama.
Karjäärist õppijatele. Õpitee ja tulevikuvalikute mõtestamine
Karjääri kujundamisest räägin palju hoopis õppijatega, ja tavaliselt juba alates 8. klassist. Olen teinud tulevikule suunatud tunde ja arutelusid 8.–12. klassini, sest õpilaste jaoks on nende haridustee ja edasised meelsasti ja aktiivselt ning nendele meeldib kuulata erinevaid arvamusi, mida täiskasvanud nendega jagavad. Karjääriplaneerimine on seotud õppijate motivatsiooni, enesejuhtimise ja vastutuse kujunemisega ning toetab ka õpioskuste arengut. Eriline roll on aga õppekoormuse jaotamisel, sest kui õpitee siht on paika pandud, on kergem teha ka karjäärivalikuid.