Haridustee

2013—2017- Tallinna Ülikool. Magistriõpe. Eripedagoog-nõustaja

2007- Tallinna Ülikool, Eesti keele ja kultuuri instituut. Magistriõpe, MA Keeletoimetaja

1995- Tallinna Pedagoogikaülikool,  filoloogiateaduskond. Diplom. Eesti keel teise keelena, õpetaja

1991- 1994- Tallinna Pedagoogikaülikool, kehakultuuriteaduskond. Tervise- ja perekonnaõpetaja kutse 

1979- 1987- Eduard Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut. Vene keele ja kirjanduse õpetaja

1985–1987- Moskva Kujutava Kunsti Ülikool. Maali eriala

Alljärgnev ülevaade keskendub minu ülikooliharidusele kui õpetajakutse ja ainealase pädevuse vundamendile ning käsitleb seda tervikliku ja teadlikult kujundatud õpiteena. Minu ülikooliõpingud moodustavad sisuliselt sidusa arengutee, mis ühendab keele- ja kirjandushariduse, pedagoogika, tervise- ning kaasava hariduse teadmised ühtseks teadmiste- ja pädevussüsteemiks. Minu õpitee kujunemist on suunanud veendumus, et kui inimesel on võimekus ja ka võimalused õppida kõrghariduses valdkondi, mis pakuvad püsivat huvi, tuleb neid võimalusi ka eesmärgipäraselt kasutada. Teiseks oluliseks motivaatoriks on olnud soov kindlustada end tööalaselt mitmes valdkonnas, lähtudes põhimõttest, et töö peab olema sisuliselt tähenduslik ning kooskõlas isiklike huvide ja väärtustega.

Minu akadeemiline tee algas vene filoloogia õpingutega aastatel 1979–1987, mille käigus sain tugeva keele- ja kirjandusteadusliku ettevalmistuse ning didaktilise aluse vene keele ja kirjanduse õpetamiseks. Need õpingud arendasid süstemaatilist keeleanalüüsi oskust, süvendasid tekstimõistmist ja kultuurilise konteksti tajumist ning lõid aluse minu edasisele professionaalsele arengule õpetajana. Filoloogiline ettevalmistus andis mulle tugeva aluse mõista keelt kui mõtlemist kujundavat, identiteeti loovat ja sotsiaalset suhtlust vahendavat keskset nähtust.

Aastatel 1991–1994 omandatud tervise- ja perekonnaõpetaja ettevalmistus avardas minu pedagoogilist vaadet õppija arengule, heaolule ja koolikeskkonda mõjutavatele sotsiaalsetele teguritele. See õppeetapp suunas tähelepanu õppija terviklikule arengule ning tõi esile seosed keele, psühhosotsiaalsete protsesside, perekondliku tausta ja hariduslike valikute vahel. Tervise- ja perekonnaõpetuse alased teadmised on hilisemas õpetajatöös toetanud õppijakeskset ja ennetavat lähenemist ning süvendanud arusaama kooli rollist õppija vaimsele ja sotsiaalsele heaolule. 

Eesti keele õpetaja ja keeletoimetaja magistriõpe (1995; 2007) süvendasid minu professionaalset identiteeti eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Magistriõpingud arendasid keelelist, tekstianalüütilist ja normatiivset pädevust ning süvendasid arusaama keele rollist mõtlemise, argumenteerimise ja kultuurilise identiteedi kujundajana. Keeletoimetaja ettevalmistus lisas õpetajatööle täpsuse ja keelekasutuse normiteadlikkuse, mis on olulised nii õppetöös kui ka laiemas professionaalses tegevuses.

Teadlik liikumine eripedagoogika valdkonda leidis aset eripedagoog-nõustaja magistriõppes aastatel 2013–2017 ning tähistas õpiteel olulist kvalitatiivset nihet. Selle suuna kujunemisel oli määravaks pöördepunktiks tutvumine Marilyn Friendi teosega „Special Education: Contemporary Perspectives for School Professionals“, mis andis süstemaatilise ja teoreetiliselt põhjendatud käsitluse kaasavast haridusest, tugisüsteemide rollist ning interdistsiplinaarse koostöö tähendusest koolikeskkonnas. Kaasava hariduse käsitlus aitas mul paremini mõista eripedagoogi-nõustaja rolli tavakooli õppetöö kvaliteedi parandamisel ja kõigile õppijatele võrdsete võimaluste loomisel. Eripedagoogikaõpingute käigus kujunes arusaam, et diferentseeritud õpetamine, varajane märkamine ja teaduspõhised tugimeetmed on tavakooli õppetöö lahutamatud osad. Eripedagoogiline ettevalmistus seob keeleõpetuse, õppija kognitiivse ja psühhosotsiaalse arengu ning koolikeskkonna toimimise ühtseks tervikuks ning toetab õpetajatööd kogu klassiruumi tasandil. Praktiline õpetajakogemus on kinnitanud, et eripedagoogiline pädevus rikastab aineõpetaja tööd ning võimaldab teadlikumalt märgata õppija vajadusi, põhjendatult sekkuda ning teha sisukamat koostööd perede ja tugispetsialistidega.

Minu ülikooliharidus kajastab järjepidevat, eesmärgipärast ja väärtuspõhist arengut aineõpetajast mitmekülgseks pedagoogiks. Minu kompetentside pagas hõlmab sügavat keelelist teadmist, didaktilist teadlikkust, õppija arengu terviklikku mõistmist ning kaasava hariduse põhimõtteid. Minu õpitee on kujunenud teadlikest valikutest, sisemisest motivatsioonist ja veendumusest, et haridus peab toetama nii professionaalset mitmekülgsust kui ka tähenduslikku panust õppija ja kooli arengusse.