Sisukord
Peatükk 1. Hakkame lugema
Peatükk 2. Keel ja süsteem – sõnavara, grammatika ja keelekasutus
Peatükk 3. Suhtlus ja ühiskond – rääkimine, kirjutamine ja kuulamine
Teema I. HAKKAME LUGEMA
KUULAMINE
Ülesanne 1–14
TEEMA II. Raamatuklubi
LUGEMISTEKST, DIALOOG
Teemad
„Eesti keele kohvik“
„Raamatuga kevadesse“
Ülesanded 15–18
KUULAMINE
ÜLESANNE 19. Kuulake teksti „Infoteadus ülikoolis“. Otsustage, milline vastusvariant on õige.
ÜLESANNE 20. Vali sobiv vastus
GRAMMATIKA
ÜLESANNE 21. Lugege teksti ja tõlkige võõrkeelsed lühendid eesti keelde.
Rahvusvaheline koolitusteave
ÜLESANNE 22. Mida tähendavad järgmised lühendid? Lisage eestikeelne seletus.
GRAMMATIKA
ÜLESANNE 23. Uurige (lingid)
Sissejuhatus
Selles portfoolios esitan mõne peatüki kui näite oma uue eesti keele õpiku ja töövihiku mustandist/eskiisist. Tegemist on arendusjärgus õppematerjaliga, mille tervikmaht on praeguseks ligikaudu 120 lehekülge. Õpik ei ole veel kirjastusse viimise faasis, kuna tekstid vajavad sisulist toimetamist, metoodiliste valikute teadlikku läbimõtestamist ning klassiruumis katsetamist, et tuvastada ülesanded ja lähenemised, mis õppijate puhul ei toimi või vajavad kohandamist.
Materjali kaasamisega portfooliosse soovin esile tuua oma tööd õppima õppimise, keelelise teadlikkuse ja reflekteeriva õpikäsituse suunal. Õpiku üks kesksed eesmärke on toetada õppija oskust analüüsida oma õppimisstrateegiaid, hinnata nende tõhusust ning kujundada endast pädevam ja iseseisvam õppija. Samal ajal on materjal kavandatud nii, et seda saaks kasutada ka õpetajate omavaheliseks didaktiliseks aruteluks ning enesetäienduseks.
Varasemalt õpetasin õpetajate rühmi, kes valmistusid B2 ja C1 taseme eesti keele eksamiteks. Soovin selle tööga uuesti jätkata, kuid eesmärgiga toetuda läbimõeldud õppematerjalile, mitte pidevale igapäevasele materjalide loomisele. Kavandatav õpik on eelkõige suunatud haridustöötajatele ja edasijõudnud õppijatele ning käsitleb ka teemasid ja keelekasutuse olukordi, mis puudutavad iga õpetajat ja õppijat sõltumata aine valdkonnast.
Portfoolios esitatud teemade juures on valdavalt kasutusel minu enda koostatud lugemistekstid ja ülesanded, mis on loodud konkreetseid keeleõppe ja didaktilisi eesmärke silmas pidades. Ka need materjalid on arendusjärgus ning vajavad veel keelelist ja metoodilist ülevaatamist ning katsetamist klassiruumis, et hinnata nende sobivust erinevate õppijarühmade puhul. Märkimisväärne osa portfoolios esitatud haridusteemalistest tekstidest ja ülesannetest leiab edaspidi koha kas uues õpikus või selle juurde kuuluvas töövihikus. Portfooliosse valitud peatükid annavad seeläbi koondpildi minu metoodilisest mõtlemisest, keeleõpetuse käsitlusest ning oskusest siduda keeleõpe sisuliselt tähenduslike, õppijat aktiveerivate ja refleksiooni toetavate tegevustega.
Lühike ülevaade peatükkidest
Peatükk „Hakkame lugema“ käsitleb lugemist kui mitmetahulist tegevust, mis ühendab keeleoskuse arendamise, kultuurilise teadlikkuse ja õppija isikliku kogemuse.
Raamatukogu teema on kavandatavas õpikus üks esimesi käsitletavaid teemasid, kuna raamatukogu on asutus, kust on võimalik leida õppimiseks peaaegu kõike: alates teadmistest ja tekstidest kuni õppimist toetavate teenuste ja keskkondadeni. Tänapäeval ei ole raamatukogu enam vaikne lugemiskoht, vaid sellest on kujunenud oluline kogukondliku koosviibimise ja ühistegevuste süda, kus kohtuvad eri vanuses ja taustaga inimesed. Õpikus on raamatukogu teema ühendav telg, mille kaudu arendatakse süstemaatiliselt lugemis-, kuulamis-, rääkimis- ja kirjutamisoskust ning seotakse keeleõpe õppija isiklike kogemuste, igapäevase keelekasutuse ja laiemate ühiskondlike nähtustega.
Peatükk algab loov- ja arutlusülesannetega, mis aktiveerivad õppija kujutlusvõimet ning kutsuvad mõtestama lugemist ja raamatukogu kui teadmiste ja tähenduste ruumi. Järgnevad monoloogi- ja dialoogiülesanded, kus õppija seob isikliku lugemiskogemuse ühiskondlike küsimustega (lugemisharjumused, kohustuslik kirjandus, raamatu ja filmi suhe).
Olulisel kohal on sõnavara- ja grammatikatöö, mis on seotud autentse tekstimaterjaliga ning toetab keeleliste valikute teadlikku mõistmist. Kuulamisülesanded ja kirjutamisülesanded (aruanne, reklaam, arutlev kirjand) arendavad funktsionaalset keelekasutust ning argumenteerimisoskust.
Didaktiliselt toetab peatükk õppija aktiivset rolli, eneseväljendusoskust ja refleksiooni ning sobib kasutamiseks nii edasijõudnud keeleõppes kui ka õpetajate täienduskoolituses.
Peatükk 2. Keel ja süsteem – sõnavara, grammatika ja keelekasutus
Teine peatükk keskendub keele struktuurile, teadlikule keelekasutusele ja metakeele arendamisele. Grammatilised ja leksikaalsed teemad on seotud sisuliselt tähendusliku kontekstiga (raamatukogud, õppimine, keskkond, ühiskond).
Peatükis käsitletakse
1. verbi valentsi ja tegevusnimede kasutust;
2. laenama vs laenutama tüüpi tähenduslikke vastandusi;
3. vormi ja tähenduse seoseid;
4. õigekeelsuse parandamist ja põhjendamist;
5. käändevormide kasutamist tekstiloomes.
Oluline rõhuasetus on enesekontrollil ja keeleliste valikute põhjendamisel. See arendab õppija keelelist teadlikkust ja enesehindamise oskust. Peatükk sobib hästi ka õpetajate metoodilisteks aruteludeks.
Peatükk 3. Suhtlus ja ühiskond – rääkimine, kirjutamine ja kuulamine
Kolmas peatükk arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust autentses suhtlussituatsioonis. Õppijad tegutsevad rollides, mis eeldavad planeerimist, koostööd ja keelelist loovust (nt rändraamatukogu sõiduplaan, dialoogid ürituste põhjal, aruanded, reklaamid).
Peatükk hõlmab:
1. dialoogi ja monoloogi loomist;
2. funktsionaalset kirjutamist (aruanne, teade, reklaam);
3. kuulamisülesandeid koos kriitilise mõistmisega;
4. arutleva kirjandi kirjutamist koos poolt- ja vastuargumentidega.
Didaktiliselt toetab peatükk õppija eneseväljendusjulgust, argumenteerimisoskust ja keele kasutamist reaalse elu kontekstides. Materjal sobib eriti hästi B2–C1 taseme õppijatele ja haridustöötajatele.
Teema I. HAKKAME LUGEMA
ARUTLUS
Teema. Mõtteoja raamatukogus kujutlusvõime abil.
Sissejuhatus
Tere tulemast Mõtteoja raamatukokku. Siin avaneb ainulaadne võimalus sukelduda teadmiste ookeani ja avastada lugude imelisi maailmu. Teie ülesanne on arutleda raamatukogude salapärase maailma üle ning jagada teistega teadmiste rikkust ja lugude võlu. Selles loovülesandes seiklete riiulites ja käsikirjades, avastate unustamatuid lugusid ning põnevaid faktikilde.
ÜLESANNE 1. Jagage oma loovtööd klassikaaslastega ning arutlege koos, millised seiklused võiksid oodata neid, kes julgevad astuda sisse Mõtteoja raamatukogu maagilisse maailma. Kas teie visioonid raamatukogust on sarnased või hoopis erinevad?
a) Valige suvaline raamat või käsikiri ning looge selle põhjal lühijutt või luuletus.
b) Kirjeldage, milliseid seiklusi võiks peidus olla raamatukogu erinevate osakondade taga.
c) Mõelge välja uudne tegelaskuju, kes võiks olla raamatukogude salapärane hoidja.
d) Kujundage oma nägemus selliselt, kuidas raamatukogu välja näeb ja milline atmosfäär seal valitseb.
e) Kasutage oma loomingulisust ja mõtteid selleks, et luua lugejale elamusi, mis sunnivad armastama raamatuid ning koguma teadmisi.
MONOLOOG
ÜLESANNE 2. Valmistage ette ühe-kaheminutiline monoloog.
a) Tutvustage enda raamatukogu.
b) Mida loete?
c) Kas tänapäeval loetakse raamatuid vähem, kui varem. Miks?
e) Võrrelge raamatupoodide kodulehti. Kuidas on kirjandus organiseeritud?
f) Raamatust saab film. Kumb on parem? Miks?
g) Koolikirjandus: kas mul on kohustus lugeda.
ÜLESANNE 3. Kuulake teksti. Tõmmake joon alla alljärgnevatele sõnadele, kui neid tekstis kuulete. Lisage loetelus olevatele sõnale sulgudesse tekstis esinemise järjekorranumber. Kas tekstis on sõnu, mille tähendust soovite täpsustada?
Raamatukogu on asutus, kus kogutakse trükiseid, käsikirju, elektroonilisi infokandjaid; töödeldakse ja säilitatakse neid ja tehakse need lugejatele kättesaadavaks. Eesti suurim raamatukogu on Eesti Rahvusraamatukogu. Maailma suurim aga USA Kongressi raamatukogu. Vanimad raamatukogud loodi Vana-Egiptuses umbes 5000 aastat tagasi.
Raamatukogud on erinevad, näiteks
1. avalik, mis on kõigile külastamiseks avatud;
2. asutusesisene, mis on mõeldud kasutamiseks piiratud hulgale inimestele;
3. isiklik ehk eraraamatukogu, mis on üksikisiku või perekonna omanduses.
Tänapäeva üleilmastuvas maailmas on raamatukogude, arhiivide ja muuseumide vahel tihe koostöö. Nende asutuste vahele ei saa isegi tõmmata selget piir, sest
– arhiividel on tihti suurepärased raamatukogud ja nende fondides on haruldasi trükiseid;
– muuseumiekspositsioonides ja -kogudes on palju trükiseid ja arhiividokumente;
– raamatukogude käsikirjade osakonnad võivad olla lausa arhiivi mõõtu.
Raamatukogudes on raamatud paigutatud alati kindla süsteemi järgi, et hõlbustada nende leidmist. Tänapäeval saavad kõik isikud teavikutega tutvuda kohapeal ja neid koju laenutada. Teine võimalus on kirjandust raamatukogu põhikogust ette tellida. Kolmas võimalus on raamatukogubuss, mis teenindab lugejaid piirkondades, kus raamatukogu pole või on sellele ligipääs raskendatud, nt äärealade ja hooldekodude elanikud. Peale teavikute laenutamise saab nii mõneski erivarustusega sõidukis kasutada Wi-Fi-t ja isegi üritusi korraldada.
ÜLESANNE 4. Koostage lauseid.
Sõnad: koguma, trükis, käsikiri, kättesaadav, looma, avama, piiratud, eraraamatukogu, koostöö, osakond, laenutama, ääreala.
VASTUS
Koguma: Raamatukogu on asutus, kus kogutakse trükiseid, käsikirju ja elektroonilisi infokandjaid.
Trükis: Raamatukogu kogub erinevaid trükiseid, käsikirju ja elektroonilisi kandjaid.
Käsikiri: Raamatukogu hoiab ja säilitab käsikirju ning teeb need lugejatele kättesaadavaks.
Kättesaadav: Raamatukogu eesmärk on teha kogutud materjalid lugejatele kättesaadavaks.
Looma: Tekstis pole sõna „looma“.
Avama: Raamatukogu on avatud esmaspäevast laupäevani.
Piiratud: Asutusesisesed raamatukogud on mõeldud kasutamiseks piiratud hulgale inimestele.
Eraraamatukogu: Isiklik ehk eraraamatukogu on üks raamatukogude tüüpe.
Koostöö: Tänapäeva üleilmastuvas maailmas toimub raamatukogude, arhiivide ja muuseumide vahel tihe koostöö.
Osakond: Tekstis mainitakse raamatukogude käsikirjade osakonda.
Laenutama: Raamatukogudes inimesed laenutada teavikuid või tutvuda nendega kohapeal.
Ääreala: Raamatukogubussid teenindavad lugejaid äärealadel.
Rooma: Rooma raamatukogu rikkalikud käsikirjad ja antiiksed trükised peegeldavad Rooma impeeriumi kultuurilist hiilgust.
KUULAMINE
ÜLESANNE 5. Kuulake teksti. Ühendage väited.
TEKST
1. Keenias rahastatakse kaameliraamatukogusid.
2. Zimbabwes kasutatakse raamatute vedamiseks eesleid.
3. Columbias viivad lastele raamatuid eeslid.
4. Tai külades pakuvad raamatuid ja IT-teenuseid elevandiraamatukogud.
5. Aastatel 1936—1943 viisid raamatuid kaugetele mäenõlvadele ratsaraamatukogu hoidjad.
6. Aastatel 1927–1970 tegutses Münchenis raamatutramm.
7. Lääne-Norras teenindab väikesi omavalitsusi raamatulaev.
| Keenias rahastatakse | eesliraamatukogusid |
| Zimbabwes kasutatakse raamatute vedamiseks | Elevante |
| Columbias viivad lastele raamatuid | raamatutrammid |
| Tai külades pakuvad raamatuid ja IT-teenuseid | Kaameliraamatukogud. |
| Aastatel 1936—1943 viisid raamatuid kaugetele mäenõlvadele | Eeslid |
| Aastatel 1927–1970 tegutses Münchenis | Raamatutramm. raamatulaev |
| Lääne-Norras teenindab väikesi omavalitsusi | Ratsaraamatukoguhoidjad |
Allikas. Vikipeedia
SÕNAVARA
rändraamatukogu
mobiilne raamatukogu
ÜLESANNE 6. SÕBRAKS ÕSiga
laenutama — (27), mida kellele? korduvalt, pidevalt välja laenama
laenama – (29): laenata, laenan; laenuks võtma; laenuks andma.
Laenasin raamatu.
Lõhki laenama — argi üle jõu laenu võtma, end kõrvuni võlgadesse mässima
tõmbama – (29), tõmmata, tõmban
Muuttüüp 29. laastama, laastata, laastan, laastasin, laastas, laastaku, laastav, laastanud, laastatakse, laastatud
saastama –(27), saastada, saastan;
saastama — (29), saastata, saastan;
laastama — laastada (27); laastan
laastama (29) laastata, laastan
alustama (27), alustada, alustan
arvestama (27) — mida, millega; arvestada, arvestan
arvustama (27), arvustada, arvustan
asustama (27), arvustada, arvustan
ennustama (27) – ennustada, ennustan
eristama (27), eristada, eristan
hoiustama (27), hoiustada, hoiustan
ÜLESANNE 7. Vali lünka sobiv sõna loetelust ja tõmba joon alla õigele vormile (ma- , da-tegevusnimi)
Alustama
Arvestama
Arvustama
Asustama
Ennustama
Eristama
Hoiustama
Laastama
Laenama
Laenutama
Saastama
Tõmbama
Auto remontimiseks (laenas) ta tööriistu naabrilt, kellele meeldis ka igasugust nõu andma/anda.
Hakkasin kiiresti eristama/eristada asju, et kohvris oleks rohkem ruumi ja kaal oleks optimaalne.
Hinge tagasi (tõmmata) tähendab, et keegi tahab puhkama/puhata ja jõudu koguma/koguda.
Ilmajaamast (ennustati), et vihma ei hakka sadama/sadama. (Eelistage) ökoloogiliselt sõbralikke lahendusi! Neid on tarvis selleks, et vähendama/vähendada keskkonnakoormust.
Ka kriisi ajal on vaja alustama/alustada projektidega, et vältida looduse (laastamist).
Kas on aeg alustama/alustada uut elu?
Kevadel (alustan) rooside istutamist, sest mulle meeldib aeda kaunimaks muuta/muuta.
Kindlasti (arvestame) ressurssidega, kui proovime projekti kavandama/kavandada.
Kui palju peab inimene (arvestama) teiste nõuandeid.
Laevade heitveed ja tööstusettevõtete jääkained kipuvad sageli vette sattuma/sattuda ning põhjustavad tõsise vee(reostuse).
Pärast kontserti (arvustasid) mõned esinejaid tuttavatega, sest nad tahtsid teada saama/saada teiste arvamust.
Pärast pikka päeva tahaksin hinge (tõmmata) ja loodust nautima/nautida.
Raamatukogust (laenutamise) asemel otsustasime need endale ostma/osta.
Ruumi ümberkorraldamise ajal otsisin võimalus, kuidas hoiustama/hoiustada asju nii, et need oleksid kergesti ligipääsetavad.
Selle märgi järgi on lihtne eristama/eristada pakendeid, millega toetame taaskasutust.
Sügisel võid (alustada) uuega, kuid parem on lõpetada eelmine.
Tundsime, et peame koos hakkama (saastamise) vastu võitlema /võidelda, et kodukoha loodust hoida.
Uue linnaosa (asustamiseks) on kasulik arvestama/arvestada kohalike traditsioonidega.
ÜLESANNE 8. NII ON PAREM! PALUN PARANDAGE.
{Asustatud punkt} → asula
{ette ennustada} → ennustada.
{eristatakse} → on kaks põhisuunda
Asustatud punkti ümber arenes järk-järgult suurem asula.
Tarkade ennustajate abil suudab ta ette ennustada tulevikus toimuvaid sündmusi.
Gümnaasiumis eristatakse kahte põhisuunda, mis mõlemad pakuvad ka inglise keele süvaõpet.
ÜLESANNE 9. Lisage õige käändelõpp.
Mobiilne raamatukogu on kättesaadav konkreetsetel (nädalapäevadel ja kellaaegadel).
Mitmesugused sõidukeid on (raamatukoguks) ümber ehitatud.
Kõige lihtsam on ümber ehitada (bussi), aga
Selleks ehitatakse ümber (veoautosid, paate, laevu ja tramme ning busse).
Õpetaja soovitas (õpilastel) eristada olulisi ideid (ebaolulistest) ning need märkida (päevaraamatusse).
Looduse metsik häving laastab (paljusid elupaiku), kuid raamatud suudavad need maailmad taas üles ehitada.
Sõpradele (raamatute) laenamine on suurepärane viis jagada lugemiselamusi.
Koolis laenutatakse mitmesuguseid (õppematerjale), et toetada õpilaste haridusteed.
Keskkonnateadlikud kodanikud väldivad tegevusi, mis saastavad (ühiskonna ja looduse) tervist.
Huvitava loo lugemine tõmbab sind sügavale (fiktiivsesse) seiklusmaailma.
ÜLESANNE 10. Lõpetage laused.
Raamatud on tõeline aare, mis avama, uksed, teadmised, ja, seiklused, maailm.
Raamatukogu on koht, kus lugema, vaikus.
Mul on mitu lemmiktegevust: raamatukogu, aeg, veetma, ja, raamatupood, erinevad, žanrid, avastama.
Raamatukoguhoidja soovitas mul lugeda uut teost, ja, see, osutuma, suurepärane, soovitus.
Raamatud pakuvad põnevat, põgenemine, argipäev, ning, laiendama, mina, maailmavaade.
Raamatukogu, riiulid, on, alati, miski, huvitav, olgu see siis ajalooline romaan või teaduslik artikkel.
Minu kodune raamaturiiul on kirev kogumik, erinevad, žanrid, ja, autorid.
Raamatukogu rõõmustab mind, uued, teosed, avastamine, ja, ise, harimine.
Õppisin raamatukogus, et lugemine on tee, avastused, ja eneseareng.
Raamatukoguhoidja soovitas põnevat raamatut, mis, osutuma, kaasahaarav, lugemiselamus.
RÄÄKIMINE
ÜLESANNE 11. Koostage raamatukogubussi sõiduplaan. Jutustage, kuidas rändraamatukogu teenindab elanikke linnas. Mõelge välja, missuguste aadresside lähedal on peatused.
Näide
Esmaspäeval kella 13.15—13.45 peatub buss Kolde puiestee 23 juures.
| Esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede Põhja-Tallinn, Lasnamäe, Haabersti, Nõmme, Pirita |
| 13.30—14.00 14.15—14.45 14.55—15.25 15.45—16.15 17.00—17.30 17.45—18.15 18.30—19.00 |
| Tänav, kaubanduskeskus või muu tuntud objekt |
ÜLESANNE 12. Tehke linnuke raamatukogude loendi lahtritesse, milliseid raamatukogusid olete kasutanud ja tõmmake kriips, mida pole kasutanud. Lisage
1. külastamise põhjus
2. üldmulje
3. kui tihti.
Arhiivraamatukogu
Erialaraamatukogu
Keskraamatukogu
Koduraamatukogu
Kooliraamatukogu
Külaraamatukogu
Lasteraamatukogu
Meditsiiniraamatukogu
Rahvusraamatukogu
Rändraamatukogu
Teadusraamatukogu
Tehnikaraamatukogu.
KIRJUTAMINE
ÜLESANNE 13. Kujutage ette, et eesti keele õpetaja soovitas teie klassil sisustada koolivaheaeg raamatukogus, kuna teenindusosakonnad ning haruraamatukogud pakuvad lastele ja noortele aktiivset ajaveetmise võimalust.
Koostage selle ürituse kohta õpetajale aruanne. Kirjutage aruandes, millised tegevused ja töötoa valisite ning miks mida seal õppisite. Kirjeldage, mis teile meeldis või ei meeldinud ning kellega tutvusite. Kuidas jäite rahule raamatukoguga.
TEADE
Raamatukogus
– loed ja uudistad raamatuid ja ajakirju;
– meisterdad;
– mängid laua- ja videomänge;
– osaled töötubades;
– viibid lugemisklubi üritusel;
– kuulad raamatututvustusi.
MÕTTEID
Robootika, hispaania keele kohvik, voolimisring, kudumisring, ökotuba, kirjandusring, lastelaupäevad; kohtumine kirjanikuga, lugemismängud, maleklubi, õpime mängides eesti keelt jms
DIALOOG
ÜLESANNE 14. Tutvuge kahe ürituse kuulutustega. Mis üritustega on tegu? Uurige lisainfot internetist. Koostage dialoog saadud info põhjal.
I. Tallinna koolide lugemisprogramm „Loeme ennast Linnuteeni“. Programm tähistab 2024. aastal oma kümnendat sünnipäeva. Programm kestab 30. aprillini.
Igal aastal on klassidele mõeldud lugemisväljakutse seotud mõne põneva paiga külastusega.
Selle aasta võidud:
1. koht. Energia avastusekeskuse külastus ja planetaariumifilmi vaatamine.
2. ja 3. koht. Toompea Pika Hermanni torni külastamine.
Autasuni jõudmiseks tuleb klassil läbi lugeda 10 000 lehekülge — nii palju, kui on Linnuteel inimsilmaga nähtavaid tähti.
Üritusele on oodatud Tallinna koolide 1.–9. klasside õpilased.
Palume õpetajatel klass registreerida hiljemalt 31. jaanuariks lähimas raamatukogus kohapeal, e-posti või telefoni teel.
Vaata lugemisprogrammi osalemise täpsemaid tingimusi Lastelehelt
Lisainfo: laste@tln.lib.ee või 683 0914
2024. aasta esimene raamatuklubi toimub esmaspäeval, 15. jaanuaril kell 17.
Arutletav teos
„Sanditon” on Jane Austeni lõpetamata romaani põhjal valminud ajalooline romaan.
Autor Kate Riordan
Tõlkija Pilleke Laarmann
Tegevuspaik: Sanditoni, kunagine vaikne kaluriküla, nüüd moodne kuurortlinn, rikaste pärijate ja ärimeeste puhkekoht.
Peategelane: väikesest kohast pärit elurõõmus Charlotte Heywood.
2019. aastal valminud kaheksaosalist draamasarja „Sanditon” oli võimalik näha ETV-s 2020. aastal.
Üritus toimub Tallinna Keskraamatukogu peamaja rõdusaalis (Estonia pst 8). Lisainfo: eo@tln.lib.ee, tel 683 0920.
REKLAAMID
Teemad
„Eesti keele kohvik“
„Raamatuga kevadesse“
Allikas: Tallinna Keskraamatukogu
KIRJUTAMINE
ÜLESANNE 15. Koostage meedialaagri reklaam ja selle juurde ürituse lühitutvustus.
MEEDIALAAGER
Kellele: gümnaasiumiõpilastele
Millal: 10.—16.06.24
Kus: Tartu
Õpetajad: Tartu Ülikooli meediatudengid
Õpetatavad oskused
– arvamusloo kirjutamine
– pilditöötlus
– filmimine ja montaaž
Majutus: ülikooli ühiselamu; kahe- ja neljainimesetoad
Toitlustamine: ülikooli kohvik, hommiku- ja lõunasöök 10 eurot
Registreerimine: 27.05.–5.06.24
KIRJUTAMINE
ÜLESANNE 16. Lugege väiteid. Kirjutage ühe väite põhjal arutlev kirjand. Esitage nii poolt- kui ka vastuargumente. Lõpuks tehke kokkuvõte.
1. Inimesed loevad selleks, et vahetada igavustunnid naudingu vastu.
2. Raamatud on tarkuse tööriistad.
3. Raamatute valik näitab inimese iseloomu ja haritust.
4. Koka- ja dieediraamatud on tänapäeval kõige populaarsemad teosed.
KUULAMINE
ÜLESANNE 17. Kuulake tekstilõike ja tehke märge sisule vastava väite juurde. ÕIGE või VALE
1. Spordipoiss Jaak kirjutas raamatu enda treenerikogemuste põhjal.
2. Hobisportlaste treeneritel on kõrgharidus.
3. Jaak kirjutab raamatus, et üritas treenerina tööle hakata pärast lühikese kursuse läbimist.
4. Jaagu kui aasta treeneri kohta leiab infot internetist.
5. Jaagu esinemisi harrastussportlastele iseloomustab selge ja arusaadav keelekasutus.
6. Jaagu arvates on kõige paremad treenerid tippsportlased.
VASTUS: Kõik väited on õiged
ÜLESANNE 18
Jaak istus kodus ja silmitsedes arvutiekraani ning mõtles tagasi aegadele, mil ta oli aktiivne spordipoiss. Viis aastat tagasi otsustas ta jagada oma treenerikogemusi teiste hobisportlastega ning sellest sündis tema esimene raamat.
Raamatu esimeses peatükis rõhutas Jaak, et hobisportlaste treeneritel on oluline omada kõrgharidust. Ta uskus, et see tagab treeneritele vajaliku teadmiste ja oskuste pagasi, et juhendada sportlasi tõhusalt ning vältida vigu, mis võiksid kahjustada noorte arengut.
Üllatuslikult selgus raamatu teises peatükis, et Jaak ise üritas treeneriks saada pärast lühikese kursuse läbimist. Ta meenutas, kuidas ta innukalt astus esimesi samme treenerikarjääris, püüdis toetuda omaenda spordikogemustele ning kiirele õppimisvõimele. Jaak jagas avameelselt nii õnnestumisi kui ka väljakutseid, millega ta oma algusaegadel kokku puutus.
Kolmandas peatükis rääkis Jaak uhkusega sellest, kuidas ta oli pälvinud aasta treeneri tiitli. Ta julgustas teisi treenereid jälgima ja hindama oma tööd, sest see võib viia suurepäraste tulemusteni ning tunnustuseni spordimaailmas. Internetist leitud informatsioon Jaagu kohta kinnitab tema professionaalsust ja pühendumust treenerina.
Raamatu neljandas osas kirjeldas Jaak oma esinemisi harrastussportlastele. Ta rõhutas selge ja arusaadava keelekasutuse olulisust, et spordisõnumid jõuaksid iga kuulajani. Jaak tundis uhkust, et tema sõnumid olid inspireerivad ja kergesti mõistetavad ning aitasid motiveerida inimesi spordieesmärkide poole liikumisel.
Viimases peatükis jagas Jaak oma filosoofiat treenerina. Ta väitis, et kõige paremad treenerid on tippsportlased, sest nad on oma ala eksperdid ja suudavad jagada väärtuslikke teadmisi. Jaak julgustas noori spordihuvilisi pürgima tipptasemele ning leidma endale mentoreid, kes suudaksid neid juhendada ja innustada.
Jaagu raamat on täis elulisi lugusid, mis kajastavad tema teekonda spordipoisist treeneriks. Lugejad saaksid inspiratsiooni mitte ainult tema edust, vaid ka tema avameelsusest ja pühendumusest spordimaailmale.
KUULAMINE
ÜLESANNE 19. Kuulake teksti „Infoteadus ülikoolis“. Otsustage, milline vastusvariant on õige.
Aastate jooksul on ülikoolis toimunud muudatused raamatukogunduse ja bibliograafia erialal. Nüüd nimetatakse seda valdkonda infoteaduseks. Alates 1996. ja 1997. õppeaastast toimub sotsiaalteaduskonnas vastuvõtt neljal erialal, milleks on sotsiaaltöö, psühholoogia ja sotsiaalpedagoogika, infoteadus ning halduskorraldus ja juhtimine.
Raamatukogunduse ja bibliograafia kateedris algasid struktuurimuutused juba 1991. aasta kevadsuvel, mille käigus loodi raamatukogunduse osakond. Infoteaduste osakond integreeriti sellesse 1992/93 õppeaastal. Siis valiti ka raamatukogunduse, infoteaduse ja raamatuteaduse õppetoolide professoriteks Maria Mets, Elviira Rand ja Moonika Nirk.
Infoteaduste osakonna õppe- ja teadustööd koordineerivad kuus täiskohaga ja kümme osakoormusega õppejõudu. Õppekava kaasajastati 1994. aastal. See võimaldab läbida erialaõpinguid bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel.
Tänapäeval on bakalaureusehariduse nominaalne õppeaeg neli aastat, magistriharidusel kaks ning doktoriharidusel neli aastat. Eriala esimese astme lõpetajatele antakse infoteaduse bakalaureuse kraad, mis avab uksed tööturul info- ja raamatukogutöötajana.
Õpingute korralduse aluseks on akadeemiline kalender ja ainepunktid. Tudengitel on võimalus valida ülikooli ja teaduskonna üld-, kõrval- ja vabaainete hulgast. Paindlik struktuur võimaldab tudengitel koostada endale sobiv õppeplaan vastavalt oma huvidele ja eeldustele. Kogu ülikooliharidus infoteaduse erialal hõlmab kokku 160 ainepunkti.
ÜLESANNE 20. Vali sobiv vastus
1. Millised muudatused toimusid ülikoolis raamatukogunduse ja bibliograafia erialal?
a) Loodi uus eriala
b) Nimetati ümber infoteaduseks
c) Suleti eriala
d) Lisati uusi õppeaineid
2. Millised erialad kuuluvad alates 1996. ja 1997. õppeaastast sotsiaalteaduskonda?
a) Füüsika ja keemia
b) Matemaatika ja statistika
c) Sotsiaaltöö, psühholoogia ja sotsiaalpedagoogika, infoteadus, halduskorraldus ja juhtimine
d) Arheoloogia ja antropoloogia
3. Millal algasid struktuurimuutused raamatukogunduse ja bibliograafia kateedris?
a) 1996. aasta sügissemestril
b) 1991. aasta kevadsuvel
c) 1994. aasta sügissemestril
d) 1992. aasta suvekuudel
4. Kes valiti 1992/93 õppeaastal raamatukogunduse, infoteaduse ja raamatuteaduse õppetoolide professoriteks?
a) Maria Mets, Elviira Rand ja Moonika Nirk
b) Jaan Tamm, Liis Kallas ja Mart Lepp
c) Karl Roos, Anna Kukk ja Jaak Pärn
d) Priit Laan, Kristiina Mägi ja Toomas Teder
5. Kui kaua kestab bakalaureusehariduse nominaalne õppeaeg infoteaduse erialal tänapäeval?
a) Üks aasta
b) Kaks aastat
c) Kolm aastat
d) Neli aastat
6. Mis kraadi saavad infoteaduse eriala esimese astme lõpetajad?
a) Bakalaureuse kraadi
b) Magistri kraadi
c) Doktori kraadi
d) Spetsialisti kraadi
7. Mille alusel on korraldatud tudengite õpingud ülikoolis?
a) Aastakalendri alusel
b) Ainepunktide alusel
c) Õppejõudude valikul
d) Õppemaksu suuruse alusel
8. Mis annab tudengitele võimaluse kujundada endale sobiv õppeplaan vastavalt huvidele ja eeldustele?
a) Akadeemiline kalender
b) Õppejõudude soovitused
c) Nominaalne õppeaeg
d) Paindlik struktuur
9. Kui mahukas on ülikooliharidus infoteaduse erialal ainepunktide arvult?
a) 50 ainepunkti
b) 100 ainepunkti
c) 160 ainepunkti
d) 200 ainepunkti
10. Milliseid aineid on tudengitel võimalus valida ülikooli ja teaduskonna üld-, kõrval- ja vabaainete hulgast?
a) Ainult kohustuslikke aineid
b) Üksnes üldained
c) Ainult kõrvalaineid
d) Ülikooli, teaduskonna üld-, kõrval- ja vabaaineid
ÜLESANNE 21. Lugege teksti ja tõlkige võõrkeelsed lühendid eesti keelde.
Rahvusvaheline koolitusteave
Ülikooli infoteaduste osakond on seotud raamatukogu- ja infoalase hariduse rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide programmide ja projektidega. Erialahariduse arendamine on rahvusvaheliste erialaühenduste üheks oluliseks tegevusvaldkonnaks. Raamatukogu- ja infotöötajate koolituse ja täiendkoolitusega tegelevaid sektsioone on mitmete rahvusvaheliste erialaühenduste juures.
Eesti erialaühendused on seotud Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liiduga (IFLA), mida tuntakse ka IFLA nime all. IFLA koordineerib erialakoolitusi ja koosneb praegu seitsmest osakonnast. Raamatukogu- ja infotöötaja koolituse teemadega tegelevad hariduse ja teadusuuringute osakonna (Division of Education and Research) hariduse ja koolituse sektsioon (Section on Education and Training) ning täienduskoolituse ümarlaud (Round Table on Continuing Professional Education). Ka Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ) on hariduse ja koolituse sektsiooni liige.
Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liit (IFLA International Federation of Library Associations and Institutions).
Rahvusvahelise Dokumentatsiooni Föderatsiooni (FID, International Federation for Information and Documentation) struktuuri kuulub hariduse ja koolituse komitee (Education and Training Committee), kes tegeleb otsustuste vastuvõtmisega infojuhtimise valdkonnas ning seetõttu teeb koostööd poliitiliste otsustuste tegijate, praktikute, uurijate ja juhtijatega.
Sektsioonide eesmärgiks on arendada ülemaailmset raamatukogu- ja infoalaste terminite leksikoni; levitada informatsiooni uuenduslikest õppekavadest, koolitusmeetoditest ning õppematerjalidest ning pakkuda professionaalse arengu võimalusi spetsialistidele.
IFLA koolituse ja väljaõppe sektsiooni üks olulisemaid koostööpartnereid on Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon UNESCO (The United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization) ja Pittsburgi Ülikooli Raamatukogu- ja Infoteaduste Kool (School of Library and Information Science of the University of Pittsburg, USA). Ühisprojekti tulemusena on välja arendatud maailma raamatukogunduskoolide võrgustik SLISNET (International Network of Schools of Library and Information Science). SLISNETi eesmärk on kasutada tipptaseme info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning selle abil vahendada erialateavet, algatada koostööd erialasteks uuringuteks, ühtlustada õppekavu ning erialasele koolitusele esitatavaid nõudeid.
Ülikooli infoteaduste osakond on ka Euroopa Raamatukogu- ja Infoalase Hariduse ja Uuringute Assotsiatsiooni (EUCLID) liige. EUCLID jagab teavet raamatukogu- ja infoalase hariduse suundumuste kohta Euroopas ja koordineerib koostööd erinevate institutsioonide vahel.
Euroopa raamatukogu- ja infoalase haridusega tegelevad kõrg- ja ülikoolid kuuluvad ka 1993. aastal moodustatud erialaühendusse, mille nimetus tuleneb linnade nimede algustähtedest – BOBCATSSS (Barcelona, Oslo, Budapesti, Copenhageni, Amsterdami, Tampere, Stuttgarti, Sheffieldi ja Szombathely. BOBCATSSS’i eesmärgiks on arendada koostööd üliõpilaste ja õppejõudude vahel info- ja raamatukogutöö eri valdkondade uurimisel ja analüüsimisel.
Euroopa Raamatukogu- ja Infoalase Hariduse ja Uuringute Assotsiatsiooni (European Association for Library and Information Education and Research/EUCLID)
Erialaühendused ja ülikoolid peavad osalema rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide programmide ja projektidega, sest see aitab mõista erialakoolituste suundumusi ja aitab analüüsida ning hinnata osakonna tegevusi maailma ja Euroopa raamatukogunduse valdkonnas. On mitmeid suuremaid rahvusvahelisi erialaühendusi, kelle töös ülikool osaleb.
ÜLESANNE 22. Mida tähendavad järgmised lühendid? Lisage eestikeelne seletus.
IFLA — International Federation of Library Associations and Institutions
FID — International Federation for Information and Documentation
FID/ET — Committee of Education and Training
ETC — Education and Training Committee
DER — Division of Education and Research
SET — Section on Education and Training
RTCPE — Round Table on Continuing Professional Education
ERÜ — Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
UNESCO — The United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization
SLISNET — International Network of Schools of Library and Information Science
EUCLID — European Association for Library and Information Education and Research
BOBCATSSS — Barcelona, Oslo, Budapesti, Copenhageni, Amsterdami, Tampere, Stuttgarti, Sheffieldi ja Szombathely
GRAMMATIKA
Õigekeelsussõnaraamatu lühendite valimik (ÕS Lühendivalimik) http://www.eki.ee/dict/qs2006/lyhendid.html
Vikipeedia lühendite loend
Eesti keele käsiraamat, https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=O_50
Sõnastik: lühendid, mida Eesti kooliõpilased Internetis enim kasutavad; https://www.am.ee/Luhendid-Internetis