Selles peatükis annan tervikliku ülevaate enda enesehoiust. Tekst käsitleb enesehoidu kui õpetaja professionaalsuse alust ning hõlmab vaimset, füüsilist, emotsionaalset, sotsiaalset ja tööalast heaolu ning teadlikku töö- ja eraelu tasakaalu hoidmist. Lisaks kirjeldan pikaajalise õpetajapraktika käigus kujunenud kompetentse, mis väljenduvad juhendamises, õppe- ja arendustegevustes, õppematerjalide loomises, hindamises, projektõppes, mentorluses, kogukonnatöös ja osalemises täiskasvanuhariduses. Oluline on rõhutada refleksiooni, vastutustundliku enesejuhtimise ja väärtuspõhise tegutsemise rolli õpetaja töö jätkusuutlikkuse ning kooli kui organisatsiooni toimimise ja arengu toetamisel.

Sisukord
1. Sissejuhatus: enesehoid ja professionaalsus õpetajatöös
1. Vaimne heaolu ja stressijuhtimine
2. Füüsiline heaolu, liikumine ja vitaalsus
3. Sotsiaalne ja kogukondlik heaolu
4. Emotsionaalne heaolu ja eneseteadlikkus
5. Töö- ja eraelu tasakaal ning piiride seadmine
6. Vabatahtlik tegevus ja tähenduslikkus
2. Ülevaade koolitustest 
Vaimne tervis, enesehoid ja loovteraapia
Enesehoid kui õpetaja professionaalsuse alus

Minu õpetajapraktika on kujunenud alates1993. aastast suure töökoormuse tingimustes, kus regulaarne tunnitöö, õppematerjalide loomine ja lisakohustused on muutnud töö süstemaatilise reflekteerimise vältimatuks. Seetõttu on struktureeritud reflektiivne töö kujunenud minu igapäevaseks tööviisiks. Oma ideesid ja probleeme olen esmalt vormistuvad kirjalikult, seejärel olen neid täpsustanud ja seejärel üldistanud metoodilisteks juhisteks ning toimivateks õppematerjalideks. Portfoolio ülesehitus peegeldab seda teadliku ja süsteemse mõtlemise protsessina, kus ma esmalt vastan õpetaja kutsestandardi punktidele, siis esitan refleksiooni ja õppematerjalid. Kõik see iseloomustab minu tööd õpetajana. 

Kuna õpetaja kutsestandard eeldab kompetentside selget ja tõenduspõhist kirjeldamist, siis olen igas portfoolio osas sidunud kompetentsi konkreetsete praktikatega. Minu jaoks ei ole kompetents abstraktne omadus, vaid nähtav tegutsemine, mis avaldub otsustes, koostöös ja refleksioonis. Seetõttu on portfoolio läbivaks loogikaks küsimus: mida see kogemus õpetab mulle kui õpetajale ja kuidas seda teadmist on võimalik edaspidi kasutada.

Enesehoid kui õpetaja professionaalsuse alus

Enesehoid on minu õpetajatöö jätkusuutlikkuse keskne komponent ning käsitlen seda teadliku professionaalse pädevusena. Üheks võimaluseks hinnata iseenda heaolu on vastata küsimustele, mille kaudu mõõdetakse rahvusvaheliselt elanikkonna eluga rahulolu ja tajutud elukvaliteeti. Heaolu ei ole üksik näitaja, vaid mitmest komponendist koosnev seisund, kuhu kuuluvad vaimne tasakaal, füüsiline vitaalsus, turvalised elutingimused, sotsiaalsed suhted, töökindlus ja autonoomia. Oma õpetajatöös lähtun terviklikust loogikast: õpetaja, kes hoiab oma ressursse, on võimeline pikaajaliselt pakkuma kvaliteetset õpet ja olla õpilastele stabiilselt täiskasvanuna eeskujuks.

Vaimne heaolu ja stressijuhtimine

Minu vaimne heaolu põhineb eelkõige selgel eesmärgistamisel, realistlikul planeerimisel ja töö mõtestamisel. Olen elanud ja töötanud pika aja vältel suure koormusega (24—29 tundi nädalas) ning kogenud, et vaimset tasakaalu ei hoia mitte pingevaba elu, vaid teadlik suhe pingega. 

Üheks oluliseks pikaajaliseks stressiallikaks on olnud elutingimustega seotud kohustused. 2010. aastal ujutati kogu minu korter korteriühistu juhatuse tegevuse tõttu üle kuuma veega ning 2016. aastal külma veega. Nende juhtumite tagajärjel olen kohustatud tegema korteris kapitaalremondi, mis on tänapäeva hinnataseme juures väga kulukas. Samas ei ole see olukord tekitanud minus lootusetust ega enesehaletsust, vaid vastupidi. See on selge ja konkreetne eesmärk (kvaliteetne põhjalik remont), mis on kujunenud minu jaoks motiveerivaks jõuks, ja mis annab igapäevasele koolitööle mõtte ja suuna. Teadmine, et soovitud tulemus on saavutatav, aitab mul olla positiivselt meelestatud ka intensiivsetel tööperioodidel. Minu jaoks on oluline, et töö, mida teen, toetab otseselt minu elukvaliteeti ning annab võimaluse tagada endale ja oma perele stabiilne toimetulek. Seetõttu hindan väga kõrgelt oma töökohta ja järjepidevat sissetulekut ning seon oma eluga rahulolu otseselt tööalase kindlustundega.

Füüsiline heaolu, liikumine ja vitaalsus

Füüsiline heaolu ja vitaalsus on minu enesehoiu keskne telg. Olen füüsiliselt aktiivne olnud järjepidevalt kogu oma elu. Juhul, kui rääkida viimastest aastatest, siis alates 2006. aastast käisin regulaarselt MyFitness spordiklubis (Lisa 3. Füüsiline tervis_Liikmeleping MyFItness spordiklubi), kuid kahjuks ei ole enam säilinud kõiki lepinguid spordiklubiga. Alates spordiklubi remondist kuni tänaseni käin KalevSpas (Lisa 4. Spordiklubi_Aktiivsed kaardid_KalevSpa). 

Minu treeningrutiin on olnud püsiv: keskmiselt kolm kuni neli treeningut nädalas kogu aeg. Eelistan alati juhendatud rühmatreeninguid, kuna need pakuvad struktuuri, distsipliini ja motiveerivat keskkonda. Aastate jooksul olen osalenud mitmetes rühmatreeningutes, sealhulgas BodyPump, jooga, Body & Mind, Pilates, erinevad kardiotreeningud ja vesiaeroobika. Praeguseks on minu treeningpraktikasse jäänud jõusaal ja vesiaeroobika. Füüsilise heaolu lahutamatu osa on minu jaoks saunakultuuril, kusjuures  spordiklubide saunad ja Mustamäe Elumus Spa (Lisa 5. Füüsiline tervis_Elamus Spa) saunasid kasutan taastumiseks ja vaimseks lõõgastumiseks. Saun ei ole minu jaoks ainult meelelahutus, vaid tervikliku enesehoiu osa.

Lisaks treeningutele liigun palju igapäevases linnaruumis: teen pikki jalutuskäike Tallinna rannikuäärsetel aladel, parkmetsades ja botaanikaaias. Mul ei ole koera, kuid kasutan üksinda jalutamist kui liikumis- ja mõtlemispraktikat. Füüsilist aktiivsust täiendab võimalus tegeleda hobiaiandusega, mis tähendab tundide pikkust liikumist värskes õhus. Minu lilleaed pakub samaaegselt nii kehalist koormust kui ka vaimset rahulolu.

Toitumise osas järgin järjepidevalt lihtsaid reegleid. Eelistan täisteratooteid, lahjat liha ning rohkelt puu- ja köögivilju. Olen teadlik portsjonite suurusest, kuid nii mõnigi kord eksin selle reegli vastu. Lisaks luban endale suuremat vabadust ja paindlikkust toitude valikul sotsiaalsetel tähtpäevadel ja töökollektiivis ühiselt tähistatavate sünduste ajal. Toit ja ühine laud toetavad kindlasti emotsionaalset heaolu.

Sotsiaalne ja kogukondlik heaolu

Minu sotsiaalne heaolu ei põhine suurel suhtlusvõrgustikul, vaid toimivatel, usalduslikel ja turvalistel suhetel. Minu suurim tugi on minu lapsed, kellega seovad mind tugevad kiindumussuhted. Kuigi nad ei ela minuga koos, tean iga päev, et ma ei ole üksi ning vajadusel saan alati tuge. Sugulastega suhted on olemas, kuid geograafiliselt hajutatud. Kohtumised toimuvad oluliste sündmuste ajal. See vastab minu isiksusele ja vajadustele.

Kogukondlik heaolu avaldub minu elus väga konkreetselt. Olen omaalgatuslikult korrastanud ja ümber kujundanud suure haljasala meie kortermaja ees, eemaldanud metsikult kasvanud võsa ja vanad kirsipuud ning rajanud liigirikka iluaia rooside, sibullillede, liiliate, pojengide, leeklillede ja teiste taimedega. Teen kõik aiatööd ise ning soetan ka kõik taimed omal algatusel. See aed on minu jaoks korraga liikumine, loovus, rahu, rõõm ja õnn (Lisa 6. VIDEO).

Minu aias elab püsivalt vareste perekond, kes tunneb mind ära ning kelle kohalolu kingib mulle siirast rõõmu. Kuigi ma ei erista neid individuaalselt, tervitan linde alati sõnadega „Tere, Johanna“. Samuti jälgin suvel maamesilaste elu, mis loob tugeva loodusega seotuse tunde. Need igapäevased kogemused toetavad minu vaimset ja emotsionaalset tasakaalu ning loovad tähenduslikke pause töökoormuse vahele.

Emotsionaalne heaolu ja eneseteadlikkus

Minu emotsionaalne heaolu põhineb eneseteadlikkusel ja oskusel valida endale sobiv elurütm. Olen inimene, kellele sobib üksiolek, rahu ja vaikus; see ei ole minu jaoks üksildus, vaid taastumise viis. Mul ei ole kunagi igav ning ma ei vaja pidevat seltskonda, et end hästi tunda. Käin spordiklubis ja kultuuriüritustel meelsasti üksinda ning minu jaoks on oluline pigem mugav ja hea istekoht kui sotsiaalne saatjaskond.

Olen kogu elu saanud hakkama iseseisvalt ning kasvatanud üksinda üles lasterikka pere. See kogemus on õpetanud mind vastutust kandma, aega planeerima ja säilitama rahulikku meelt ka pingelistes olukordades. Raskeim periood oli aeg, mil ühendasin ülikooliõpingud, keelekursustel õpetamise, koolitöö ja pereelu, kuid ka siis ei kogenud ma läbipõlemist. Pärast laste iseseisvumist olen saanud keskenduda rohkem iseendale ja oma lemmiktegevustele.

Töö- ja eraelu tasakaal ning piiride seadmine

Töö- ja eraelu tasakaalu hoian teadlike piiride kaudu. Minu õpetajatöö on aastaid hõlmanud 26–29 ainetundi nädalas, millele on lisandunud õppematerjalide koostamine, kirjalike tööde parandamine, loov- ja uurimistööde juhendamine, eksamite ja tasemetööde parandamine ning muud kooliülesed kohustused. Kuigi koolitöö ise on olnud hästi korraldatud ja koolihooned korras, on minu töötingimusi mõjutanud asjaolu, et mul ei ole kunagi olnud oma kabinetti. See tähendab, et hoian kodus ligikaudu 20 kiirköitjat õppematerjalidega eraldi riiul, et mahutada kogu tööalane arhiiv.

Praegusel ajal pean äärmiselt oluliseks piiri tõmbamist. Olen jõudnud arusaamisele, et normkoormus on minu jaoks professionaalselt ja tervise seisukohast parim valik. Mida teadlikumaks olen õpetajana kujunenud, seda rohkem vajan aega refleksiooniks, metoodiliseks ettevalmistuseks ja kvaliteetsete õppematerjalide loomiseks. Teiseks on klassid muutunud kultuuriliselt ja keeletasemelt väga mitmekesiseks. Tihti on eestikeelse kooli ühes klassis ligi kümme muu emakeelega õpilast. Ka vene emakeelega kõnelejate rühmades on tihti eel-A ja C1 tasemega õppijad. Selleks, et mitte läbi põleda, olen õppinud lõpetama tööpäeva teadlikult ega praktiseeri enam lõputuid veel natuke tegemisi. Aega peab jätkuma liikumiseks, aednikutööks ja taastumiseks. Autonoomia, mida kooli juhtkond pakub, sobib hästi minu kohusetundliku tööstiiliga ning toetab minu enesejuhtimise oskust.

Vabatahtlik tegevus ja tähenduslikkus

Lisaks palgatööle on minu elus oluline vabatahtlik tegevus. Olen osalenud erinevates vabatahtlikes tegevustes: abistanud hospiitsis raskelt haigeid, aidanud nägemispuudega üliõpilast, töötanud kirjeldustõlgina muuseumis ning olnud abiks vaimupuudega lapsega peres. Samuti on hobiaiandus minu jaoks vabatahtlik panus kogukonna heaks. Kui vabatahtlik tegevus on kooskõlas minu identiteedi ja väärtustega, toetab see minu heaolu ning annab sügava rahulolutunde.

Minu enesejuhtimist ja professionaalset vastupidavust toetab ka üks igapäevane praktika, mis on kujunenud täiesti spontaanselt ning aja jooksul muutunud teadlikuks rituaaliks. Ma praktiseerin iga päev tänamist. See tähendab, et pööran teadlikult tähelepanu kõigele heale, mis minu elus olemas on ning väljendan selle eest sügavat tänulikkust. Need ei ole suured või erakordsed sündmused, vaid sageli väga lihtsad ja argised asjad: õitsev lill, graafikus püsivad bussid, õigel hetkel poodi sattumine, kus on olemas just need tooted, mida vajan. Selline tänulikkuse harjumus aitab hoida vaimset tasakaalu, vähendab pinget ja toetab minu töövõimet ka suure koormuse juures. Tänamine on osa minu igapäevasest enesehoiust ning peegeldub ka minu suhtumises töösse ja õppijatesse.

Võin kindlalt väita, et enesehoid praegusel ajal minu elus on terviklikult ja järjepidevalt kulgev protsess. See hõlmab vaimset tasakaalu, füüsilist vitaalsust, emotsionaalset stabiilsust, toimivaid sotsiaalseid suhteid ja teadlikult hoitud töö- ja eraelu piire. Just see võimaldab mul olla pikaajaliselt elujõuline, motiveeritud ja professionaalne õpetaja. Enesehoid ei ole kohe kindlasti minu jaoks mingi kõrvaline teema, vaid õpetaja kutse-eetika ja professionaalsuse lahutamatu osa.

Ülevaade koolitustest 

Vaimne tervis, enesehoid ja loovteraapia

03.10.2025 – 14.11.2025
Teadlik enesehoid ja taastumine sotsiaaltöös. Tunnistus nr 37780.

25.08.2020
Suvine tromboosiseminar Tallinnas. Tunnistus nr 71/81.

21.11.2019
Lülisambakirurgia keskuse konverents „Uued ravivõimalused“. Tõend nr 172/96.

21.11.2019
Ida-Tallinna Keskhaigla Lülisambakirurgia Keskuse konverents „Uued ravivõimalused seljahaigetele“.

29.10.2019
Praktilisi soovitusi laborianalüüside tõlgendamisel. Tõend nr 8.2-11/3153.

04.10.2019
Naistekliiniku konverents „215 aastat sünnitusabi – mõõdetav ja mõõtmatu“. Tunnistus nr 137/145.

01.10.2019
Endokrinoloogiakeskuse juubelikonverents. Tõend nr 142/116.

25.09.2019
Avatud kliiniline konverents – EMO ja perearstid. Tõend nr 140/51.

24.09.2019
Alkoholi ravikonverents „Alkoholi liigtarvitamine: geenid, keskkond ja motivatsioon“. Tervise Arengu Instituut.

08.05.2019
Avatud kliiniline konverents – kõhuvalu naistel. Tõend nr 88/157.

07.05.2019
Konverents „Reumafoorum 2019“. Eesti Reumatoloogia Selts; Eesti Reumaliit.

01.05.2019
Harvikhaiguste päev. Eesti Meditsiinigeneetika Selts.

24.04.2019
Immuunpuudulikkuse konverents. Tõend nr 77/88.

09.11.2018
ITK Neuroloogiakeskuse 40. juubelikonverents. Tõend nr 162/140.

02.11.2018
Sisekliiniku XVI konverents. Tunnistus nr 158/164.

11.09.2018
Allergiahaige toitumisest. Tõend nr 120/4.

06.09.2018
Antikoagulatsioon komplitseeritud haigel. Tõend nr 127/6.

05.09.2018
Avatud kliiniline konverents – vaagnapõhja probleemid. Tõend nr 114/88.

15.06.2018
Terviseedenduse konverents 2018 „Tervisesüsteem – eile, täna, homme“. Tervise Arengu Instituut.

09.05.2018
Avatud kliiniline konverents – Puukborrelioos.

04.04.2018
Gastroenteroloogiakeskuse konverents. Tunnistus nr 56/80.

12.12.2017
Radioloogiliste uuringute nõuandeliini korduma kippuvad küsimused.

14.11.2017
Liigesehaige taastusravi. Tõend nr 152/6.

20.10.2017
Konverents „Meditsiinigeneetika eetilised dilemmad“. Eesti Arstide Liit.

13.10.2017
Onkoloogiakeskuse konverents. Ida-Tallinna Keskhaigla.

17.11.2017 – 18.11.2018
Loovteraapia konverents „Loovteraapia rajad vaimse tervise võrgustikus“. Eesti Loovteraapia Ühing.

17.11.2017
Loovteraapia rajad vaimse tervise võrgustikus. Tõend. Tallinna Ülikool.

09.03.2015
Koostööseminar VATEK-i liikmetele ja ajakirjanikele „Vaimne tervis – kas saab meedia parata?!“. Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon.